Pikema kriisi korral on muutused majanduses vältimatud

Teisipäeval osalesid riigikogu majanduskomisjoni istungil Eesti Panga juhid, kelle hinnangul tuleb pikema kriisi korral tegeleda üha rohkem sotsiaalsete probleemide leevendamisega. Samuti tuleb olla valmis, et Eesti majandus tuleb kriisist välja teistsugusena.

Majanduskomisjoni liikmetele esinenud Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et kui majanduslangus kestab pikemat aega, siis tekib ka üha rohkem sotsiaalseid probleeme, mida riik peab leevendama. Kaasik lisas, et sotsiaaltoetuste jagamisel oleks ehk mõistlik eelistada juba praegu toimivaid sotsiaaltoetusi, sest neid saab kiiremini käiku lasta.

Teisena rõhutas Ülo Kaasik, et Eesti ettevõtted on eelmistes majanduskriisides suutnud kiiresti kohaneda ja kui majanduslangus kestab kauem, pole nüüdki sellest pääsu. „On selge, et kui majanduslangus kestab pikemat aega, on mõni sektor tulevikus elujõulisem ja seal tööhõive kasvab. Mõni teine majandusharu tõmbub aga mõnevõrra kokku. See muutus on ettevõtetele raske ja inimestele valulik, kuid pikas plaanis tagab elujõulisematesse sektoritesse liikuv tööhõive ka Eesti inimestele kiirema palgakasvu,“ ütles keskpanga asepresident Ülo Kaasik.

Esialgu tasub Eesti Panga hinnangul keskenduda kõige lühemaajalise ja pakilisema toetuse andmisele, sest need aitavad inimestel ja ettevõtetel kriisiperioodiga toime tulla. Pikemaajalise abi andmiseks valitsuse teise abipaketi raames on mõistlik teha ettevalmistusi. Siiski tasub keskpanga hinnangul otsuseid langetada alles siis, kui on selge, et piirangud jäävad kehtima esialgu plaanitust kauemaks ajaks.

Eesti Pank selgitas riigikogu majanduskomisjonile, millist mõju piirangute kestus majandusele ja riigieelarvele võib avaldada. Kui eriolukorrast tulenevaid piiranguid leevendatakse näiteks mai alguses, võib Eesti majandus kahaneda 6 protsenti. Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda lausa 14 protsenti. Eesti Panga hinnangul toob iga täiendav nädal piiranguid kaasa majanduse kahanemise poole protsendi võrra.

Lisaks tutvustas Eesti Pank komisjoni liikmetele, millised samme astuvad euroala keskpangad selleks, et euroala riikides oleks endiselt ligipääs soodsale laenurahale ja et pangad suudaksid laene anda.

Riigikogu majanduskomisjoniga kohtusid Eesti Panga president Madis Müller, asepresident Ülo Kaasik, ning rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.


Lisateave:
Viljar Rääsk
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee