Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta septembris 68 miljoni euroga plussis. Nii kaupade kui ka teenuste käive eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes, kuid impordi kiirema kasvu tõttu vähenes kaupade ja teenuste ülejääk kokku 120 miljoni euroni. Kaubaeksport kasvas 1% ja kaubaimport 4%. Kaupade konto puudujääk kasvas 31 miljoni euro võrra ja ulatus 51 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk jäi aastatagusele tasemele ja oli 171 miljonit eurot. Teenuste eksport kasvas aastaga 3% ja import 4%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 7 miljoni euro võrra ja oli 53 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 102 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

¹ Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2018. aasta kolmanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 6. detsembril 2018.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Sünne Korasteljov
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906
E-post: [email protected]