SKP kasv tugines teises kvartalis suuresti sisenõudlusele

Märksõnad: 
Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist
  • SKP tase ületab potentsiaali
  • Majandus ei vaja lisastiimulit
  • Ekspordi hindade kasv aitab kasumeid taastada ja leevendab kuhjunud tasakaalustamatust

Eesti SKP kasvas teises kvartalis aasta võrdluses 5,7% ja kvartali võrdluses 1,3%. Ekspordi hinna kiirem kasv aitab ettevõtjatel taastada kasumeid, mis viimaste aastate jooksul tööjõukulude kasvu tõttu vähenesid. See aitab vähendada varem esile kerkinud tasakaalustamatuse ilminguid.

Majandustsükli seisu kirjeldavad ettevõtete küsitlusandmed (sh hinnang tööjõupuudusele ja tootmisvõimsuse rakendatusele) ületavad majandustsükli keskmist ehk näitavad, et majanduse maht on kestlikust tasemest pigem suurem. Buumist võib olla veel vara rääkida, aga selge on see, et valitsusel pole praeguses olukorras mõtet majandust rohkem stimuleerida. Kuna majanduskasv on kiire, oleks mõistlik koguda reserve kehvemateks aastateks.

Kiiret kasvu varjutab enim see, et eksportiva sektori panus majanduskasvu oli väliskeskkonna tugevnemisest hoolimata ootamatult nõrk. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaid 1,4% ja eksportki kasvas väga aeglaselt. Eri andmeallikad annavad siiski üksteisele vastukäivaid signaale, näiteks töötleva tööstuse toodangu mahuindeks kasvas samal ajal lausa 8%. Seetõttu ei tasu ühe kvartali andmetest teha liiga kaugele ulatuvaid järeldusi. Töötleva tööstuse ettevõtete hinnangul vähenes tootmisvõimsuse rakendatus teise kvartali jooksul laiapõhjaliselt – langus oli suurem harudes, mis tunnetasid ka tööjõupuuduse teravnemist. Praegu on siiski veel vähe andmeid väitmaks, et tööstussektor ei saa seadmeid rakendada, kuna töötajaid pole võimalik juurde leida.

Nõudlusteguritest hoogustas majanduskasvu kõige rohkem investeeringute kasv. See on iseenesest hea, sest investeeringuid on vaja tootmispotentsiaali suurendamiseks. Kasvu taga olid aga peamiselt investeeringud transpordivahenditesse ja ehitusse, mis tõenäoliselt tootlikkuse kasvule palju kaasa ei aita. Masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute maht kasvas SKPga samas tempos.

Hea on see, et ekspordi kesisest ja investeeringute kiirest kasvust hoolimata oli netoekspordi panus nulli lähedal. See näitab, et välistasakaal palju ei muutunud ja majanduskasvu rahastati suuresti kohalikest vahenditest.

Hinna kasvu taastumine on varasemate aastatega võrreldes ettevõtjate olukorda muutnud ja see aitab neil kasumit kasvatada. Eesti ettevõtjad on eksporditurul hinnavõtjad ehk nad peavad üldjuhul leppima turul juba väljakujunenud hindadega. Viimaste aastate palgatõusu pole aga aeglase inflatsiooni juures õnnestunud hindadesse üle kanda ja seetõttu on kasumid kannatanud. Teises kvartalis suurenesid nii ekspordi hinnad kui ka tõusis SKP üldine hinnatase aasta võrdluses ligikaudu 4%, mis aitas kasumeid kasvatada. Ettevõtlussektori kasum kasvas aastaga viiendiku võrra; tööjõukulude kasv oli sellest poole aeglasem, kuid siiski küllaltki kiire.

Kasumite taastumine aitab edaspidi kaasa investeeringute kasvule, mis toetab omakorda tootmispotentsiaali kasvu. Lähikvartalites võib majanduskasvu aeglustada põlevkivisektor. Nimelt mängis viimaste kvartalite majanduskasvus olulist rolli energia- ja põlevkivisektor, mille panus majanduskasvu peaks juba kolmandas kvartalis vähenema. Töötleva tööstuse ettevõtete hinnangud lähikuude toodangule olid juulis samasugused nagu teises kvartalis ega ennusta seega, et tööstuse kasv lähikuudel märkimisväärselt aeglustub.

Teise kvartali majanduskasv oli märksa kiirem, kui oodati Eesti Panga viimases prognoosis. Lisaks teise kvartali andmete avaldamisele revideeris statistikaamet varasemate perioodide SKPd, mistõttu ei saa varasemaid prognoose uute andmetega võrrelda. Selle aasta esimese kvartali nominaalne SKP kasvas varasemate andmetega võrreldes 1,3%.

Eesti Pank avaldab uue prognoosi 19. detsembril 2017.

Lisateave:
Leanyka Libeon
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0959
E-post: Leanyka.Libeon [at] eestipank.ee 
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee