SKP kasv ületas ootusi

Autori Kaspar Oja pilt

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Postitatud:

31.05.2021

Selle aasta esimese kvartali kiire majanduskasv tulenes eelkõige majandusolukorra paranemisest aasta alguses, mitte madalast võrdlusbaasist eelmisel aastal. Eesti SKP aastakasv oli 5,4% ja sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritult eelmise kvartaliga võrreldes 4,8%. SKP ületas kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme.

Tegevusalade lõikes panustasid esimeses kvartalis tugevamalt kasvu IT-sektor, avaliku sektori valdkonnad ja toetavad tegevusalad, nagu finantssektor ja kinnisvara. Tööstussektori lisandväärtus kahanes aastavõrdluses. Samas oli kasv tugev ka kaubandussektoris, kus olid tegevuspiirangud tugevamad kui aasta varem. Kaubandussektori kiiret kasvu kinnitavad kuised majandustulemused. Võimalik, et teenuste kasutamise piirangud ja väiksem võimalus reisida on pannud inimesi rohkem kulutama kaubandusvõrgus.

Majanduskasvu nii järsk kiirenemine on samas vastuoluline. Esimeses kvartalis hakkasid kehtima karmid piirangud, mis vähendasid töölkäimist ja raskendasid inimestel kaupade ning teenuste tarbimist. Viimast kinnitavad ka Google’i mobiilpositsioneerimise andmed. Kuigi esimese kvartali alguses kasvas töölkäimine, jäi kvartali keskel suur osa inimestest piirangute kehtima hakates koju (vt joonis allpool). Töölkäijate osakaalu vähenemine on varem ennustanud SKPd. Viimaste nädalate jooksul, kui piirangud on vähenenud, on töökohal käimine järsult taastunud.

Majandusolukorra paranemisega on samuti kooskõlas Euroopa Komisjoni avaldatavad ettevõtete küsitluste andmed aprilli kohta. Need näitavad, et kevade hakul levis ettevõtlussektoris arvestatav tööjõupuudus ja tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus tõusis viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. See viitab pigem buumile kui koroonapiirangute tõttu kiduvale majandusele. Eelmisel kevadel andsid ettevõtete küsitlused majanduse kohta märksa pessimistlikumaid signaale, kui olid hiljem selgunud majandustulemused. Kui 2020. aasta kevadel olid küsitlustulemused liiga pessimistlikud, on võimalik, et praegu reageeritakse teises suunas üle.

Kui majandus taastub kriisist oodatust kiiremini, tuleks hoiduda majanduse täiendavast stimuleerimisest eelarve kaudu, et vältida mõnede sektorite ülekuumenemist. Koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangute leevenedes tugevneb majandus teisel poolaastal veelgi. Lisaks suurendavad siis nõudlust kriisi ajal kogunenud hoiused ja II pensionisambast väljavõetav raha. Ehkki valitsusel on praegu hea aeg laenuvõtmiseks, peaks eelarvepoliitika esmane eesmärk olema siiski kohaliku majanduse stabiliseerimine. Majanduse tasakaalustamatuse tõttu kaotaksime pikas perspektiivis enam, kui võiksime võita odavast laenurahast.

Pilt
Töölkäimise erinevus tavapärasest

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud press@eestipank.ee