Ümardamisreegli tõttu, mida selle aasta alguses müügikohtades sularahale rakendama hakati, jõudis jaanuaris keskpanka tagasi 5,3 miljonit 1- ja 2-sendist, mida on kümme korda rohkem kui tavaliselt. Kuna kaupmeestel pole enam pisisente vahetusrahaks vaja, taanduvad need sularaharinglusest aegamööda välja ning jõuavad tagasi Eesti Panka. Keskpank varustab väikeste sentidega teisi euroala riike, kus neid endiselt vahetusrahana vajatakse.

„See, et keskpanka tagastati tavalisest umbes kümme korda rohkem pisimünte, oli ootuspärane, sest sama on juhtunud teisteski euroala riikides, kes on varem ümardamisreegli kasutusele võtnud,“ selgitas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. 1- ja 2-sendiste aktiivsem tagastamine peaks aga olema ajutine ja lähiajal vaibuma, sest inimesed maksavad nendega üha vähem. Kui poodides pole neid vahetusrahana vaja, jõuab neid tulevikus ka keskpanka tagasi vähem.

Roosve sõnul näitab aasta algust iseloomustanud vilkam müntide tagastamine sedagi, et ümardamisreeglile üleminek on toimunud plaanipäraselt ja sujuvalt. Kriitiliselt olulist rolli mängis selles kaupmeeste väga hea ettevalmistus ja teadlikkus. „Täname kõiki ettevõtteid, kes pidid tegema ümardamisreegli jaoks ettevalmistustöid, mis hõlmasid nii tehnilist valmisolekut, töötajate koolitamist kui ka selgitusi klientidele. Muudatus on läinud kokkuvõttes sujuvalt ja erilist tänu tuleb avaldada just kaupmeestele.“ Roosve lisas, et kuigi aasta algul võisid inimesed 1- ja 2-sendistega rohkem maksta ja kassad seetõttu suurema koormuse alla langeda, siis pikemas vaates peaks seda üha vähem ette tulema ja nõnda peaksid kahanema ka kaupmeeste mündikäitlemiskulud.

Eesti Kaupmeeste Liidu juhi Nele Peili sõnul on kaubandusettevõtete jaoks olnud ümardamisreeglinõuete loogika selge ning tugi Eesti Panga ja teiste riigiasutuste poolt kiire. „Palju on olnud abi koostöös Eesti Pangaga loodud juhendmaterjalidest, raadioreklaamidest ja kaupmeestele mõeldud taustainfost. See on aidanud kaupmeestel omakorda Eesti inimesteni viia muudatuse sisu ja korrektselt seadistada enda tarkvarad ja protsessid. Oluline on siinkohal olnud ka paindlikkus, mida riik on võimaldanud, et reeglid oleksid jõukohased nii suurpoele kui lihtsale turukauplejale,“ märkis Peil.

Üle-eestilist poevõrku omava Coopi turundusdirektori Liisi Vaiki sõnul oli kauplustes ja meedias ümardamisreegli kasutusele võtmisest aegsasti juttu ning Eesti inimestel oli aega uue reegliga harjuda. „Coopi kaupluseid on paljudes Eesti paikades ning suur osa neist tegutsevad just maal, kus piirkondlikud ühistud on kohalike oludega hästi kursis. Oleme saanud tagasisidet, et kliendid võtsid muudatuse valdavalt mõistvalt vastu ning kohanemine on olnud sujuv,“ ütles Vaik.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juhataja Merike Koppel lisas: „Kui vaadata pöördumiste arvu, mis on meile tulnud seoses ümardamisreegli rakendamisega, võime samuti kinnitada, et üleminek on läinud sujuvalt – laekunud on vaid üksikuid küsimusi ja kaebusi. Tarbijakaitse vaatest on oluline, et tarbijani jõuaks selge teave ostukorvi lõpphinna kujunemise ja ümardamise kohta. Meile teadaolevalt pole selles osas märkimisväärseid probleeme tekkinud, koostöö kauplejatega toimib.“

Mis on ümardamisreegel?

Alates 1. jaanuarist 2025 hakkas Eestis kehtima ümardamisreegel, mis tähendab, et kui klient maksab sularahaga, peab müüja ümardama ostukorvi lõpphinna matemaatiliselt üles- või allapoole lähima 5 sendiga jaguva summani. Ümardamisreegli mõjul ei ole kaupmehel enam vaja vahetusrahana 1- ja 2-sendiseid tagasi anda. Ostjale jääb aga õigus tasuda 1- ja 2-sendistega ka ümardatud summat, sest kõik eurosendid on endiselt seaduslikud maksevahendid. Loe lisaks Eesti Panga kodulehelt.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 5692 0930
Meediapäringud [email protected]