Teises kvartalis paranes nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele meie peamistel eksporditurgudel, ennekõike põhjamaades. Samal ajal suurendas importi Eesti sisese nõudluse kasv. Mõlemad tegurid avaldasid positiivset mõju meie väliskaubandusega tegelevatele ettevõtetele. Maksebilansi andmetel kasvas kaupade ja teenuste ekspordi- ja impordikäive teises kvartalis kokku 7%, sealjuures eksport kasvas 6% ja import 8%.

Kaubaekspordi kasvu toetas töötleva tööstuse parem müük välisturgudel. Kõige rohkem panustasid ekspordikäibe kasvu masinate ja seadmete ning elektriseadmete eksport. Mais ja juunis suurenes ka metalltoodete müük. Teises kvartalis kasvas kõige rohkem Lätti ja Madalmaadesse suunduva ekspordi käive, kuhu suurenes eelkõige mineraalsete kütuste väljavedu, sealjuures Madalmaadesse põlevkiviõli müük. Kütuste müügikäivet paisutas seejuures ka hinnakasv. Teises kvartalis kasvas eksport Soome – sinna eksportisime varasemast rohkem masinaid ja seadmeid ning elektriseadmeid. Soome suunduva ekspordi taastumist on oodatud juba pikka aega. Maksebilansi andmetel suurenes kaubaekspordi käive teises kvartalis 7%.

Teenuste ekspordi kasvu on juba pikemat aega vedanud äriteenused ja IKT teenused. Teises kvartalis suurenes teenuste ekspordikäive 5%, seejuures panustasid kasvu endiselt kõige rohkem äriteenused, mille eksport kasvas 17%. Stabiilselt kasvas edasi ka reisiteenuste eksport (7%). Telekommunikatsiooni- ja arvutiteenuste ekspordikäive on tänavu kasvanud varasemast tagasihoidlikumalt. Transporditeenuste ekspordikäive küll vähenes, kuid selle sees oli ka positiivseid arenguid: pikalt kahanenud maanteekaubaveod kasvasid teises kvartalis 10% ning meretranspordi ekspordikäive suurenes 9%. Need näitajad viitavad samuti sellele, et üldine kaubavahetus on elavnenud.

Kaubaimporti kasvatasid kaitseinvesteeringutega seotud sisseostud, samuti eratarbimise üldine elavnemine ning kütuste sisseveo kasv. Kaupade impordikäive oli teises kvartalis 12% suurem kui aasta varem. Kasvu vedasid eelkõige kütuste, masinate ja seadmete ning elektroonikakaupade import. Teenuste impordikäive kasvas aastaga pisut üle 1%. Suurema osakaaluga on selles äriteenuste import, mis moodustab teenuste impordist veidi üle kolmandiku.

Maksebilansi andmeil oli jooksevkonto 2026. aasta teises kvartalis 290 miljoni euro suuruses puudujäägis (2,6% SKPst). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli jooksevkonto puudujääk suurem, sest kaupade import kasvas kiiremini. Jooksevkontot toetab teenuste konto ülejääk, mis oli teises kvartalis pisut üle miljardi euro.

NB! Eesti Pank avaldas täna ka 2026. aasta teise kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikateate.

Eesti Panga kõneisikute fotod leiad keskpanga kodulehelt.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
tel 5692 0930
meediapäringud [email protected]