4/2015 Juan Carlos Cuestas, Fabio Filipozzi, Karsten Staehr. Katmata intressimäära pariteet Kesk- ja Ida-Euroopas: ootused ja struktuursed katkestused

Eesti Panga Toimetised 4/2015

Katmata intressimäära pariteedi hüpoteesi kohaselt peaks eri vääringutes nomineeritud, kuid muus osas sarnastesse varadesse tehtud investeeringute oodatav tulusus olema võrdne. Käesolevas uurimuses kontrollitakse empiiriliselt selle hüpoteesi paikapidavust, tuginedes viie Kesk- ja Ida-Euroopa riigi andmetele ajavahemikul 1999–2013. Vaatlusalused riigid – Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola ja Rumeenia – kuuluvad Kesk- ja Ida-Euroopa suurimate majanduste hulka, kes kõik kasutasid nimetatud perioodil ujuvat vahetuskursisüsteemi.

Empiirilises uurimuses analüüsitakse katmata intressimäära pariteedist hälbimise aegrea omadusi ühekuulise horisondiga investeeringute puhul. Püsiv kõrvalekalle viitaks sellele, et ootuste kohaselt on nn. carry trade ehk pikemalt avatuna hoitavad positsioonid tulusad. Statsionaarsete kõrvalekallete korral see nii ei oleks. Uudse lähenemisena on käesolevas uurimuses esiteks vaadeldud kahte erinevat ootuste kujunemise viisi, s.o. ratsionaalseid ootusi ja staatilisi ootusi. Teiseks on analüüsis arvesse võetud struktuurseid katkestusi, mis lubab analüüsida šokkide püsivuse kujunemist enne ja pärast  endogeenselt määratletud kuupäevi.

Empiirilistest analüüsidest ilmneb mitu huvitavat järeldust. Kui lähtuda eeldusest, et ootused on tulevikku vaatavad või ratsionaalsed, ei esine viie mainitud Kesk- ja Ida-Euroopa riigi puhul püsivaid kõrvalekaldeid katmata intressimäära pariteedist, kui võimalik vabaliige välja arvata. See tähendab, et investor ei saa katmata intressipariteedist kõrvalekaldumist tõlgendada kui märki sellest, et kõrvalekalle püsib ka järgneval kuul. Teisisõnu ei peaks investor lootma teenida suuremat riskiga kaalutud tulu investeeringult varadesse, mis on nomineeritud ühes või teises vääringus.

Eeldades, et ootused on staatilised, sisaldas katmata intressimäära pariteedi kõrvalekalle kõigi viie riigi puhul vähemalt osal vaadeldavast perioodist ühikjuurt. Samas ilmnevad struktuursed katkestused ühikprotsessides pigem siiski kas valimiperioodi alguses või üleilmse finantskriisi ajal, seda  majanduses ilmnenud tõsiste häirete tõttu. Kui vaatluse all oleva ajavahemiku alguses esines mitme mainitud Kesk- ja Ida-Euroopa riigi puhul intressimäärade lähenemist, siis üleilmse finantskriisi perioodil olid intressi- ja valuutaturud vaadeldavates riikides märkimisväärselt häiritud. Empiirilise kinnituse puudumine katmata intressimäära pariteedi hüpoteesile võib antud juhul viidata arbitraaži võimalustele staatiliste ootustega investorite puhul. Seega võib nn. carry trade olla seotud investoritega, kellel on staatilised või ebaratsionaalsed ootused.

Käesoleva uurimuse üldine järeldus on, et ootused on lõpptulemuse seisukohast esmatähtsad, kui kõne all on katmata intressimäära pariteedi hüpoteesi empiiriline kontrollimine. Uurimuses kasutatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valimis viitab tulevikku vaatavate või ratsionaalsete ootuste eeldus sellele, et katmata intressimäära pariteedi hüpoteesi ei saa ümber lükata, samas kui staatiliste ootuste eeldamine tähendab üldiselt seda, et katmata intressimäära pariteedi hüpotees ei leia suurel osal vaadeldaval perioodil kinnitust. Niisugused tulemused rõhutavad selgelt ootustele seatavate eelduste olulisust katmata intressimäära pariteedi hüpoteesi kontrollimisel, kuid näitavad ka selliste uurimuste asjakohasust, mis käsitlevad ootuste kujunemist valuuta- ja intressiturgudel.

DOI: 10.23656/25045520/42015/0014

Autori kontakt: j.cuestas [at] sheffield.ac.uk


formaadis
uues aknas

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.