9/2013 Dmitry Kulikov, Aleksei Netšunajev. Rahapoliitiliste šokkide tuvastamine heteroskedastiivsuse kaudu: Bayesi meetod
Identifying Monetary Policy Shocks via Heteroskedasticity: a Bayesian Approach
Eesti Panga Toimetised 9/2013
Empiirilises makroökonoomikas on viimastel aastatel üks enimkasutatavaid analüüsi meetodeid struktuurne vektorautoregressioon (SVAR). Seda kasutatakse nii rahapoliitika analüüsis kui ka selleks, et hinnata mitmesuguste šokkide mõju reaalsetele ja nominaalsetele makromajanduslikele koondnäitajatele.
Käesolev uurimistöö keskendub struktuursete šokkide (sealhulgas rahapoliitiliste ning kogunõudluse ja -pakkumise šokkide) tuvastamisele. Selle valdkonna empiirilistes uuringutes kehtestatakse n-ö traditsioonilise lähenemise puhul SVARi parameetritele otsesed piirangud. Uusimas erialases kirjanduses on traditsioonilist meetodit aga kritiseeritud – isegi kui lähtealuseks olevad eeldused põhinevad laialdaselt aktsepteeritud majanduslikel printsiipidel, võib andmete ja teoreetilise mudeli vahel esineda vastuolusid. See võib omakorda viia vigaste järeldusteni mudeli muutujate dünaamiliste reaktsioonide kohta ja takistada uute teooriate väljatöötamist.
Struktuursete parameetrite tuvastamiseks ja šokkide tõlgendamiseks ei rakendata käesolevas uurimistöös mitte traditsioonilist meetodit, vaid kasutatakse statistilist lisateavet – jääkliikme ajas muutuvat volatiilsust, mis on olemas paljudes makromajanduslikes aegridades. Jääkliikmete volatiilsust modelleeritakse varjatud Markovi protsessi abil ja uuele raamistikule viidatakse kui Markovi lülitusega (Markov switching) SVARile.
Töös näidatakse, kuidas varasemad matemaatilised tulemused võimaldavad struktuurseid parameetreid statistiliselt kindlaks määrata vähemalt kahe volatiilsusseisundi puhul, ja seda ilma tavapäraste tuvastamiseeldusteta. Töös rakendatava uue meetodi puhul kasutatakse parameetrite hindamisel ja šokkide tuvastamisel Bayesi statistikat.
Uut meetodit on rakendatud kolme rahapoliitiliste süsteemi – USA, euroala ja Eesti väikese majanduse mudeli – näitel. Varasemad empiirilised uurimused on näidanud, et USA makromajanduslikke andmeid iseloomustab alates 1960. aastate keskpaigast makromajanduslike šokkide ajas muutuv volatiilsus, kuid mudeli teisi parameetreid võib pidada stabiilseks. Euroala makromajanduslikele andmetele on alates 1970. aastate algusest omane sarnane dünaamika. Kasutatud andmevalimites on volatiilsus piisavalt varieeruv, mistõttu on kõigi töös rakendatud mudelite puhul võimalik tuvastada ja eristada kõik šokid. Töös tuvastatud šokke tõlgendatakse põhjalikult ja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt: uuritakse nende lühiajalisi tagajärgi ja impulsi reaktsioonifunktsioone, võrreldakse tulemusi varasemate uuringute tulemustega ning leitakse igale šokile kasutatud empiirilistes mudelites sobiv majanduslik põhjendus. Kuigi meid huvitavad eelkõige rahapoliitilised ja riskipreemia šokid, võimaldab antud statistiline tuvastusmeetod eristada muid struktuurseid makromajanduslikke šokke (nt kogunõudluse ja -pakkumise ning rahanõudluse šokke) ja anda neile ka majanduslikke tõlgendusi.
Meie šokkide statistilise tuvastamise meetodiga saadud tulemused ei pruugi olla kooskõlas traditsiooniliste lühiajaliste ja impulsi reaktsioonifunktsiooni märgipiirangu skeemidega, mida on kasutatud enamikus hiljutistes empiirilistes uurimustes. Käesolevas töös saadud tulemusi on seetõttu vaja põhjalikult kontrollida, kasutades selleks uuringus kirjeldatud uut tuvastusmeetodit ja muid lähenemisviise.
JEL kood: C11, C32, C54
Autorite kontaktid: [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.