3/2019 Juan Carlos Cuestas, Yannick Lucotte, Nicolas Reigl. Laenutegevuse päritsüklilisuse areng ja riikidevahelised erinevused Kesk- ja Ida-Euroopas
Eesti Panga Toimetised 3/2019
The evolution and heterogeneity of credit procyclicality in Central and Eastern Europe
Viimane finantskriis on osutanud vajadusele tõhustada pangandussektorit reguleerivaid meetmeid kogu maailmas. Üha enam on hakatud ka küsima, kuidas mõjutab finantsstabiilsust pangandussektoris valitsev konkurents. Hiljutised uurimused osutavad U-kujulisele pöördseosele finantsstabiilsuse ja konkurentsi vahel, mis aitab ühitada vastuolulisi vaateid konkurentsile kui stabiilsust kahjustavale või toetavale tegurile.
Nende uurimuste täiendamiseks tuleb analüüsida, kuidas konkurents pangandussektoris võib mõjutada laenutegevuse päritsüklilisust, mida on Kesk- ja Ida-Euroopas (KIE) täheldatud. On tähtis, et mõistaksime laenutegevuse päritsüklilisuse olemust, sest päritsüklilisus võib majandustsüklit võimendada, õhutades tõusufaasis majanduse ülekuumenemist ja süvendades surutise ajal majanduslangust, kuna see lükkab liigselt edasi majanduse taastumise algust. Majandussurutiste ajal võidakse potentsiaalsete laenuvõtjatega seotud riske tajuda suuremana, sest majandusaktiivsuse langus võib nende krediidivõimet kahjustada, ning seetõttu antakse laenu vähem, mis omakorda kahjustab investeeringuid ja tarbimist. Majandusbuumi ajal võib olukord olla vastupidine. Kirjanduse ülevaatest nähtub, et sellealases teadustöös pööratakse järjest enam tähelepanu laenutegevuse päritsüklilisust soodustavate tegurite väljaselgitamisele.
Käesolevas toimetises analüüsitakse, kuivõrd saab laenuandmise idiosünkraatilist reaktsiooni SKP muutustele selgitada erineva konkurentsitasemega pangandussektoris. Eelkõige otsime vastuseid kolmele küsimusele: (1) kas pankade laenutegevuse päristsüklilisus varieerub olenevalt majandustsükli faasist; (2) kas KIE-riikide vahel esineb pankade laenutegevuses päritsüklilisuse ulatuses erinevusi; (3) kas pangandussektori konkurentsitase nendes riikides põhjustab laenutegevuse päritsüklilisust?
Teine ja kolmas uurimisküsimus on seotud hüpoteesiga, et konkurents suurendab haavatavust pangandussektoris (ingl competition-fragility view). Selle hüpoteesi kohaselt võib suurem konkurents õhutada panku võtma suuremaid riske ning käituma vastutustundetumalt, andes buumi ajal laenu rohkem ning majandussurutise ajal laenamist liigselt kärpides, mis võimendab laenutegevuse päritsüklilisust. Sellele vastandub hüpotees, et konkurents suurendab finantsstabiilsust (ingl competition-stability view), mille järgi suurem konkurents võib vähendada laenuintresse, mistõttu keskendutakse kõrge krediidireitinguga klientidele ja väheneb moraalne oht, et laenu antakse riskantsematele projektidele. Seetõttu antakse buumi ajal laenu vähem, mis vähendab laenutegevuse päritsüklilisust. Suur konkurents võib vähendada ka informatsiooni asümmeetrilisust, kuna pangad püüavad luua klientidega pikaajalisi suhteid, tänu millele on neil parem ülevaade oma klientide krediidivõimest. See võib anda pankadele omakorda põhjust investeerida vastavasse tehnoloogiasse, mis võimaldab koguda laenuvõtjate kohta põhjalikumat ja üksikasjalikumat teavet.
Meie tulemused näitavad, et laenudünaamika reageerib SKP šokkidele positiivselt, kuid seda erineval määral. See on kooskõlas ka teiste autorite järeldustega, et laenukasvu päritsüklilisuse ulatus sõltub majandustsükli faasist. Seega on KIE-riikide puhul päritsüklilisus suurem majandusbuumide ajal. Lisaks kaasneb KIE-riikides majandusbuumiga kinnisvara- ja aktsiahindade järsk tõus, mis omakorda mõjutab laenudünaamikat.
Teiseks näitame, et KIE-riikide vahel esineb laenutegevuse päritsüklilisuses erinevusi. Kui Bulgaarias, Slovakkias ja Poolas reageerib laenutegevus SKP šokkidele tugevamalt, siis Eestis, Sloveenias ja Tšehhis on päritsüklilisus nõrgem.
Kolmandaks leidsime tõendeid selle kohta, et laenukasvu päritsüklilisust suurendab pangandussektori kontsentreeritus. See on küll kooskõlas varasemate uurimuste tulemustega, kuid samas vastuolus teoreetiliste eeldustega. Meie tulemused osutavad sellele, et erinev kontsentreerituse ulatus võib selgitada laenudünaamika erinevusi KIE-riikide vahel.
DOI: 10.23656/25045520/032019/0165
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega
