8/2019 Dmitry Kulikov, Nicolas Reigl. Inflatsiooniootused Phillipsi kõverate euroala mudelites
Eesti Panga Toimetised 8/2019
Inflation Expectations in Phillips Curve Models for the Euro Area
Käesolevas toimetises hinnatakse, kuidas saab Phillipsi kõverat kasutada kombinatsioonis kutseliste prognoosijate ja finantsturu osaliste inflatsiooniootustega, et prognoosida euroala inflatsiooni arenguid pärast 2008. aasta üleilmset finantskriisi.
Üks peamine nähtus, mida 2008. aasta finantskriisi ja sellele järgnenud aeglase majanduskasvu perioodide ajal täheldati, oli see, et Phillipsi kõvera seos enam ei kehtinud ja esile kerkis nn inflatsiooni kaksikmõistatus. Mõistatuse esimene pool oli puuduva disinflatsiooni periood, mis algas pärast ülemaailmset finantskriisi ja kestis 2011. aasta lõpuni. Selle aja jooksul oli inflatsioonimäär kriisi kestust ja ulatust arvestades oodatust kõrgem. Mõistatuse teine pool kerkis esile pärast 2012. aastat ja hiljem pärast Euroopa Keskpanga (EKP) varaostukava algust 2015. aastal. Sel ajal arenes inflatsioon majanduse taastumise algetapis oodatule vastupidises suunas – eeldus, et inflatsioon kiireneb koos majanduse taastumisega, ei pidanud paika. Kuna EKP hinnastabiilsuse peamisest eesmärgist rääkides peetakse tavaliselt silmas inflatsioonimäära hoidmist keskmise aja jooksul allpool 2%, kuid selle lähedal, siis tekitab püsivalt madal inflatsioonimäär mitu probleemi. Üks neist on oht, et pikaajalised inflatsiooniootused ei ole enam EKP inflatsioonieesmärgiga kooskõlas. Selle tagajärjel võivad lühiajalised hinnašokid muuta pikaajalisi inflatsiooniootusi, mis ei ohusta mitte ainult keskpanga usaldusväärsust, vaid võib suurendada ka deflatsiooniriski.
Juba enne 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi võeti kasutusele uut tüüpi Phillipsi kõvera mudel, mida tuntakse Phillipsi kõvera hübriidmudelina. See sisaldab inflatsiooniootuste asemel küsitluspõhiseid ettevaatavaid komponente. Hindame rohkem kui 2300 empiirilist Phillipsi kõverat, et vastata kahele empiirilisele küsimusele: i) Kui kasulikud on Phillipsi kõvera mudeli eri vormid prognoosimise ja poliitikaanalüüsi vahendina, kui eesmärk on mõista euroala inflatsiooni hiljutisi arenguid? ii) Kui olulised on inflatsiooniootuste eri vormid euroala inflatsiooni dünaamika selgitamisel?
Meie Phillipsi kõvera mudelitesse on kaasatud suur hulk traditsioonilisi tagasivaatavaid ja ettevaatavaid tegureid. Samuti hõlmavad need paari lihtmudelit, mis sõltuvad ainult majanduse tsüklilise seisundi alternatiivsete näitajate mõjust. Sellisteks näitajateks on näiteks töötuse määr ja mitmesugused kulusid suurendavad šokid, nagu naftahind. Meie ettevaatavates mudelites on inflatsiooniootuste asemikena kasutusel mitu alternatiivi, nende hulgas mitu varianti küsitlus- ja finantsturgude põhiste ootuste mõõdikutest, mis on kogutud mitmest erinevast andmeallikast. Arvestades, et olemas on suur hulk muutujaid, mida saab prognoosimisel rakendada, hindame suurt arvu lineaarse regressiooni mudeleid, mis tuginevad nii tagasi- ja ettevaatavatele spetsifikatsioonidele kui ka baasspetsifikatsioonidele. Neid kasutatakse seejärel sama suure arvu inflatsiooniprognooside tegemiseks. Viimases etapis hindame peamudeli komponentide ennustusjõudu, võrreldes nende prognoositäpsust.
Leidsime, et hinnatud mudelite seas olid ilma ettevaatavate komponentideta mudelite tingimuslikud inflatsiooniprognoosid peaaegu alati kehvemad kui ükskõik millise ettevaatavaid komponente hõlmava Phillipsi kõvera mudeli omad. See tulemus näitab, et inflatsiooniootustel on euroala viimase aja inflatsiooniarengu selgitamises endiselt tähtis roll ning et inflatsiooni püsivus iseenesest ei ole piisav argument, millega täielikult selgitada euroala inflatsiooni arengut alates 2012. aastast. Lisaks leidsime, et inflatsiooniootuste asemike seas andsid finantsturgudel põhinevad näitajad inflatsiooni tulevase arengu kohta veidi täpsema pildi, eriti pärast EKP varaostukava algust 2015. aastal, kuigi erinevus teistest hinnangutest ei ole eriti suur.
DOI: 10.23656/25045520/082019/0171
Autorite kontakt: [email protected].
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
