7/2021 Natalia Levenko, Karsten Staehr. Maksukuulekus üleminekujärgses ühiskonnas – loevad sina ja su sõbrad, mitte valitsus
Eesti Panga Toimetised 7/2021
Tax compliance in post-transition: You and your friends matter, not the government
Artikli panus teaduskirjandusse on hinnata üksikisikute maksudest kõrvalehoidmise teooriate paikapidavust. Artikkel lähtub Eesti Maksu- ja Tolliameti tellitud uuringust, mis hõlmab rohkem kui 3700 vaatlust, mis on kogutud aastatel 2018–2020. Üksikasjalik uuring võimaldab eristada mitut maksudest kõrvalehoidmise teooriat ja analüüsida neid lähemalt.
Uuringust selgub, et umbes 65 protsenti küsitlusele vastanutest väidab, et nad maksavad kõik maksud, samal ajal kui ligi 35 protsendi väitel ei maksa nad alati kõiki makse. Teiste küsimuste vastuste peakomponentide analüüs näitab, et vastused on üksteisega kooskõlas ja moodustavad selgeid klastreid, mis on kooskõlas maksudest hoidumise peamiste teooriatega. See annab teatud kindlustunde küsitluse vastuste järjepidevuse kohta ja võimaldab tõlgendada peakomponente kui erinevatele teooriatele vastavaid tunnuseid.
Peakomponente kasutatakse regressioonides sõltumatute muutujatena. Peakomponentide regressioonid näitavad, et mitmel peakomponendil on märkimisväärne ennustusvõime, isegi kui mudelisse kaasatakse samal ajal suur hulk sotsiaal-demograafilisi tingimusi kajastavaid kontrollmuutujaid. Maksukohustuste täitmise rahalistest ehk materiaalsetest motiividest ei paista ratsionaalse valiku mudel oluline, samas kui teadmised maksude tasumise kohta on positiivselt seotud maksukohustuste täitmisega.
Maksudest hoidumise mitterahaliste motiivide hulgas osutuvad isiklike ja sotsiaalsete normidega seotud tegurid olulisteks maksukäitumise ennustajateks. Seevastu ei leia toetust sotsiaalse õigluse ja vastastikkuse hüpotees, mille kohaselt on maksukohustuste täitmine ühelt poolt ning rahulolu avalike teenustega ja maksukoormuse jaotumise tajutav õiglus teiselt poolt omavahel positiivselt seotud.
Alternatiivsed mudelispetsifikatsioonid, näiteks ilma kontrollmuutujateta, tõestavad, et tulemused on robustsed. Valimi jagamine alamvalimitesse, sh soo, vanuserühma, haridustaseme ja sissetuleku järgi, näitab, et erinevate segmentide heterogeensus on piiratud. Mõningane heterogeensus esineb erineva tööalase staatusega vastajatel, nt füüsilisest isikust ettevõtjate ja palgatöötajate vahel. Füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks tunduvad teadmised maksude maksmisest ebaolulised, samas kui oodatava kasulikkuse hüpotees leiab mõningast toetust, kuigi tunnuste seosed on ebatäpselt hinnatud.
Individuaalsete muutujatega mudeli hinnangud kinnitavad suuresti peakomponentide regressioonide tulemusi, kuid toovad ka päevavalgele üksikute muutujate ennustava mõju erinevused. See kehtib näiteks maksualaste teadmiste kohta, kus teadmised oma maksude maksmisest osutavad palju olulisemaks kui üldteadmised maksusüsteemist. Samamoodi on sotsiaalse õigluse ja vastastikkuse muutujate hulgas maksusüsteemi õiglus ainus muutuja, millel on teatud ennustusvõime, kuid efekt on miinusmärgiga ehk on vastuolus alghüpoteesiga.
Kõige üllatavam järeldus on see, et teooriad, mis kinnitavad positiivset seost õigluse ja maksukuulekuse vahel, ei leia toetust, kuna asjaomaste muutujate piirkalduvused on kas negatiivsed või ebaolulised. See tulemus võib kajastada üleminekujärgse Eesti ühiskonna hoiakuid valitsuse rolli suhtes majanduses, mille keskmes on individualism ja isiklik valik ning mis eeldavad piiratud valitsuse rolli.
DOI: 10.23656/25045520/072021/0189
Autorite kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
