5/2022 Jaanika Meriküll, Alari Paulus. Kas Covid-19 kriisi ajal toetati töökohti tootlikkuse hinnaga?
Eesti Panga Toimetised 5/2022
Were jobs saved at the cost of productivity in the Covid-19 crisis?
Avaldatud teadusartikkel: Meriküll, J. & Paulus, A. (2024), “Were jobs saved at the cost of productivity in the COVID-19 crisis?”, European Economic Review, 161. [DOI, Open Access]
Lisa B (Appendix B) avaldatud Economics Letters, 2023, Vol 222. DOI: 10.1016/j.econlet.2022.110963
Arutelu selle üle, kas majanduskriisid loovad täiendavaid võimalusi tootmisressursside ümberpaiknemiseks väiksema tootlikkusega ettevõtetest suurema tootlikkusega ettevõtetesse, on alates Schumpeteri kirjutistest pälvinud suurt tähelepanu. Mitmed uuringud näitavad, et majanduskriisid kiirendavad töökohtade ümberpaiknemist tootlikumatesse ettevõtetesse, aga leidub ka uuringuid, mis ei kinnita sellist seost. Covid-19 pandeemia avas uue peatüki tootlikkuse ja ressursside ümberpaiknemise alases kirjanduses, lisades diskussiooni uudse aspekti, mis varasemates kriisides pole olnud nii oluline – ulatuslike töötasu hüvitiste mõju tootlikkusele.
Käesolev töö panustab sellesse akadeemilisse kirjandusse, otsides vastust küsimustele, kas töökohtade ümberpaiknemine väiksema tootlikkusega ettevõtetest suurema tootlikkusega ettevõtetesse kiirenes Covid-19 kriisi ajal ja kas uus töötasu hüvitiste skeem võis pidurdada töökohtade ümberpaiknemist. Töös vaadeldakse töötasu hüvitist ka ühiskonna laiema heaolu kontekstis, võttes ühtaegu arvesse selle mõju nii hõivele kui ka töökohtade ümberpaiknemisele tootlikumatesse ettevõtetesse.
Uuringus kasutatakse ulatuslikke registriandmeid Eesti ettevõtete kohta aastatest 2004–2020 ning analüüsitakse töökohtade ümberpaiknemist, struktuurseid muutusi ja ressursside jaotuslikku efektiivsust tegevusalade tasandil ja agregeeritult. Samuti käsitletakse seost ettevõtte tootlikkuse ja hõive vahel ettevõtte tasandil. Lisaks hinnatakse, kas 2020. aastal rakendatud märkimisväärsed töötasu hüvitised nõrgendasid Covid-19 kriisi ajal seost ettevõtte tootlikkuse ja töökohtade ümberpaiknemise vahel ning milline oli selle poliitikameetme mõju kogutootlikkusele ja hõivele. Kui iga viies töötaja Eestis sai 2020. aastal Covid-19 kriisi ajal töötasu hüvitist, siis eelmise suure majanduskriisi, 2009. aasta finantskriisi ajal sellist toetust ei kasutatud.
Uuringus leitakse, et struktuursed muutused suurema tootlikkusega tegevusalade suunas on enamasti andnud positiivse panuse kogutootlikkusse ja see panus on majanduskriiside ajal suurenenud. Samas pole Covid-19 kriisi ajal tegevusalade sisene töökohtade ümberpaiknemine tootlikumatesse ettevõtetesse kiirenenud, erinevalt finantskriisi ajast. Saadud tulemused näitavad, et töötasu hüvitis nõrgendas seost ettevõtte tootlikkuse ja hõive kasvu vahel majanduskriisi ajal. Töökohtade ümberpaiknemine tootlikumatesse ettevõtetesse pidurdus tegevusaladel, kus 2020. aastal kasutati töötasu hüvitisi enam. Kui seos ettevõtete tootlikkuse ja töökohtade ümberpaiknemise vahel ei oleks 2020. aastal nõrgenenud, oleks erasektori kogutootlikkus olnud hinnanguliselt kuni 11% suurem.
Võib arvata, et ilma töötasu hüvitiseta oleks ka tööpuudus olnud suurem, mis võinuks tasakaalustada toetusskeemi negatiivset mõju tootlikkusele. Hindamaks töötasu hüvitise mõju töötajate heaolule laiemalt, kasutatakse lihtsat lähenemist, kus leitakse kõigi majanduslikult aktiivsete tööturul osalejate kaalutud keskmine tootlikkus, võttes seejuures arvesse töötuse mittepanustamist tootlikkusse. Selleks on omakorda tarvis teada töötasu hüvitise mõju hõivele, mida hinnatakse sobitamise meetodiga. Selle jaoks moodustatakse toetust saanud ettevõtete kõrvale võrdlusgrupp ettevõtetest, keda kriis mõjutas sama tõsiselt, kuid kes ei saanud töötasu hüvitist. Sobitamisega saadud hinnangu kohaselt aitas töötasu hüvitis säilitada 2020. aastal ligikaudu 14 000–26 000 töökohta; iga viies toetust saanud töötaja oleks ilma toetuseta jäänud töötuks ning tööpuuduse määr oleks tõusnud 2–4 protsendipunkti.
Käsitledes üheskoos töötasu hüvitise negatiivset mõju tootlikkusele ja positiivset mõju hõivele, näitab see, kui habras on tasakaal tootlikkuse ja töökohtade toetamise vahel. Peamise mudeli põhjal saab järeldada, et töötasu hüvitis põhjustas mõningast heaolukadu, kuna negatiivne mõju tootlikkusele ületas positiivset mõju hõivele.
DOI: 10.23656/25045520/052022/0195
Autorite kontaktid: [email protected]; [email protected].
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
