5/2024 Tibor Lalinsky, Jaanika Meriküll, Paloma Lopez-Garcia. Tootlikkust suurendav töökohtade ümberpaiknemine Covid-19 pandeemia ajal
Eesti Panga Toimetised 5/2024
Productivity-enhancing reallocation during the Covid-19 pandemic
Covid-19 pandeemia põhjustas ulatuslikke tarneahelate katkestusi ja ettevõtete müügitulu olulist langust. Valitsused pakkusid pandeemia mõju pehmendamiseks nii ettevõtetele kui ka töötajatele toetusi, mis hõlmasid ettevõtete likviidsus- ja laenuabi, pandeemiast enim mõjutatud sektorite otsetoetusi ja töötajate töötasuhüvitisi (job retention support). Need skeemid avaldasid ühiskonnale laialdast positiivset mõju ja toetasid majanduse kiiret taastumist. Toetused hoidsid ära ettevõtete pankrottide laine ja leevendasid tööpuuduse kasvu. Samas on leitud, et toetustel võis olla agregeeritud tootlikkust pärssiv mõju, sest need aeglustasid nn Schumpeteri loova hävitustöö protsessi, mis tavaliselt majanduskriisidega kaasneb.
Selles artiklis uurime, kuidas mõjutas pandeemia töötajate liikumist väiksema tootlikkusega ettevõtetest suurema tootlikkusega ettevõtetesse ja seeläbi agregeeritud tootlikkust. Seda loova hävitustöö protsessi on Covid-19 kontekstis juba üksikute riikide ettevõtete andmetel uuritud. Meie panustame teaduskirjandusse võrdlevate tõenditega töökohtade ümberpaiknemise kohta 11 euroala riigis: Horvaatias, Eestis, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Lätis, Hollandis, Portugalis, Slovakkias, Sloveenias ja Hispaanias. Esmalt võrdleme tootlikkust suurendavat töökohtade ümberpaiknemist, mis toimus pandeemia ajal, 2009. aasta üleilmse finantskriisi ajal täheldatuga. Seejärel küsime, kas töötasuhüvitised mõjutasid pandeemia ajal tootlikkust suurendavat töökohtade ümberpaiknemist. Selleks võrdleme riikidevahelist erinevust töötasuhüvitiste intensiivsuses ja muutust tootlikkust suurendavas töökohtade ümberpaiknemises pandeemia ajal. Lõpuks, ning selleks, et täiendada analüüsi töötasuhüvitiste ja agregeeritud tootlikkuse seoste kohta, ühendame töötasuhüvitise andmed ettevõtete tasandil tootlikkusega ja uurime, kas toetuse saamine ja selle suurus sõltusid ettevõtte pandeemiaeelsest tootlikkusest. Viimase analüüsi jaoks saame kasutada vaid poolte valimisse kuulunud riikide ettevõtete andmeid. Uurimistöös lähtutakse kas kõiksetest või väga suure valimi põhistest ettevõtte tasandil andmetest, mis on uuringusse kaasatud riikide jaoks representatiivsed.
Leiame, et parema tootlikkusega ettevõtetes oli pandeemia ajal üldiselt suurem tööhõive kasv või väiksem tööhõive vähenemine kui sama sektori kehvema tootlikkusega ettevõtetes. Enamikus euroala riikides on tootlikkust suurendav töötajate ümberpaiknemine majanduskriiside ajal kiirenenud, mis viitab sellele, et majanduslanguse faasis aktiveeruvad sellised protsessid nagu loov hävitustöö või puhastumine. Pikemaajaline vaade aga näitab, et need protsessid olid Covid-19 pandeemia ajal mõnevõrra vaoshoitumad kui 2009. aasta üleilmse finantskriisi ajal.
Viies need analüüsitulemused riigi tasandile, leiame, et seos töötasuhüvitisi saanud töötajate osakaalu ja tootlikkust suurendava töökohtade ümberpaiknemise muutuse vahel oli 2020. aastal negatiivne. Negatiivne seos tähendab, et töökohtade ümberpaiknemine andis väiksema panuse agregeeritud tootlikkusse riikides, kus pakuti töökohtadele laialdasemat toetust. Kasutades väiksemat valimit riikidest, kus saame töötasuhüvitise ühendada tootlikkusega ettevõtte tasandil, leiame, et lisaks töötasutoetuste ulatusele mõjutas töökohtade ümberpaiknemist tootlikumatesse ettevõtetesse ka see, kui hästi olid toetused sihitud. Riikides, kus toetusi anti valdavalt väikese tootlikkusega ettevõtetele, oli pärsitud ka loova hävitustöö protsess. Eesti kuulub riikide võrdluses sellesse rühma, kus loova hävitustöö protsess oli 2009. aasta üleilmse finantskriisi ajal ulatuslik, kuid jäi pandeemia ajal tagasihoidlikuks. Töötasutoetusi saanud töötajate arvu poolest oli Eesti esimesel pandeemia-aastal Euroopa keskmisel tasemel, kuid toetused ei jõudnud tingimata suurema tootlikkusega ettevõtetele ja toetuse saamine ei olnud seotud ettevõtte pandeemiaeelse tootlikkusega.
Analüüsi tulemuste tõlgendamisel peab arvestama ka mitme piiranguga. Saame hinnata pikemal ja üle kümne aasta pikkusel aegreal mudeleid ainult kaheksa valimisse kuuluva riigi kohta ning toetuse sihtimist ettevõtte tootlikkuse järgi saame hinnata ainult viies valimisse kuuluvas riigis. Töötasuhüvitise skeemid polnud riikides ühesugused ning nii väikese riikide grupi puhul ei ole meil võimalik arvestada kõikide nüanssidega. Ka meie ettevõtete tasandi hinnangutel on aeg-ajalt suured usalduspiirid ja riigisisesed muutused tootlikkust suurendavas töökohtade ümberpaiknemises on harva statistiliselt olulised. Siiski – arvestades siinses artiklis rakendatud erinevaid identifitseerimisstrateegiad ning varasemaid uuringuid – võib järeldada, et ettevõtetevahelise töökohtade ümberpaiknemise panus tootlikkusse oli pandeemia ajal väiksem kui 2009. aasta üleilmse finantskriisi ajal ning tõenäoliselt oli töötasuhüvitistel selles oma roll.
DOI: 10.23656/25045520/052024/0215
Autorite kontaktid: [email protected], [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
