3/2025 Triin Bulõgina, Merike Kukk. Massilised varajased väljamaksed teisest pensionisambast ja nende kasutus noorte täiskasvanute seas
Eesti Panga Toimetised 3/2025
How the large-scale early withdrawals from private pension plans were used: insights from young adults
Eesti võttis 2000. aastate alguseks kasutusele kolmesambalise pensionisüsteemi. Riiklik pension moodustab esimese samba, kogumine isiklikule pensionikontole, mis on kohustuslik alates 1983. aastast sündinutele, on teine sammas, ja vabatahtlik pensionikogumine on kolmas sammas. 2020. aastal võeti vastu otsus muuta teise sambasse kogumine kõigile vabatahtlikuks ja anti võimalus võtta kogutud pensioniraha olemasolevast süsteemist välja. Kui see muudatus 2021. aastal ellu viidi, siis esimesel võimalusel lõpetas edasised maksed iga viies teise samba omanik, kokku üle 150 000 inimese. Selle tulemusena võeti välja 24% teise sambasse kogutud pensionivaradest ja 2024. aasta lõpuks oli teisest sambast lahkunud üle 250 000 inimese.
Esimeses voorus ehk 2021. aasta septembris võeti pensioniraha välja erakordselt palju. Sellel oli märgatav mõju väljavõtjate tarbimisele ja finantsolukorrale, samuti kogu majapidamissektori säästudele ja makromajandusele. Selles uurimistöös keskendume mõjule, mida pensioniraha avaldas väljavõtjate tarbimis- ja investeerimiskäitumisele, samuti nende pangasäästudele ja laenudele. Kasutame uurimistöös pangakontopõhiseid andmeid 2020.–2022. aastast ja keskendume 18–35 aastaste vanusegrupile. Tingimusel, et pensioniraha välja võtnud inimene ei saa järgmised kümme aastat teise sambaga uuesti liituda, on oluline mõju tema tulevasele pensionile. Arvestades liitintressi efekti, mõjutab see piirang kõige rohkem nooremate vanusegruppide pikaajalist pensionivara kogumist.
Selleks, et hinnata teisest sambast pensioniraha väljavõtmise mõju, valime pensionikogujate seast välja võimalikult sarnase grupi, et võrrelda neid pensioniraha väljavõtjatega. Teeme seda tõenäosusskooride sobitamise meetodi abil. Tõenäosusmudeli tulemused kinnitavad seda, mida varasemad uurimistööd on väljavõtjate profiili kohta juba näidanud: väiksem sissetulek ja säästud on seotud suurema tõenäosusega, et inimene võtab pensioniraha välja. Samuti on suurem tõenäosus teisest sambast raha välja võtta laenajatel – eriti neil, kel on laenude tagasimaksmisega raskusi. Investeerimiskogemuse ja pensionivarade olemasolu kolmandas sambas on seotud väiksema väljavõtmise tõenäosusega. See näitab, et teises sambas kogumine ja teised kogumisviisid täiendavad, mitte ei asenda üksteist.
Et tuvastada väljavõtmise lühiajalisi ja pikemaajalisi mõjusid tarbimis- ja finantskäitumisele, kasutame uurimuses regressioonianalüüsi. Võrdleme kolmes esimeses voorus raha väljavõtjate ja sarnase profiiliga pensionikogujate tarbimist ja investeerimist ning pangakontode ja laenude jääkide muutusi. Analüüsis hindame vahetut mõju pensioniraha saamise kuul ning mõju kahe, kolme, nelja jne (kuni 12) kuu pärast. Mudeli tulemused näitavad, et lühiajaline tarbimine kasvas erakordselt palju, ühe kuuga keskmiselt 124%, samas kui ilma pensionirahata oleks tarbimine kuu jooksul suurenenud 3,7%. Samal ajal kasvas investeerimine tänu pensionirahale 55 protsendipunkti rohkem, kui see ilma pensionirahata kasvanud oleks, ning laenujäägid vähenesid 33 protsendipunkti rohkem – ilma pensionirahata oleks kahanemine olnud 1,5%. Kolme kuu jooksul läks tarbimisse üle 55% ja laenude tagasimaksmiseks üle 40% väljavõetud pensionirahast, ent samal ajal investeeriti ainult paar protsenti väljavõetud rahast.
See erakordselt suur lühiajaline mõju kaob järgmiste kuude jooksul: pool aastat pärast pensioniraha väljavõtmist ei ole pangasäästud ega laenujääk enam pensionirahast mõjutatud. Kolm kuud hiljem ei erine pensioniraha väljavõtjate tarbimine sarnase profiiliga pensionikogujate omast ning pool aastat hiljem on nende tarbimine mõne kuu jooksul isegi ligikaudu kümme protsendipunkti väiksem. Tarbimise mõningane vähenemine võib olla tingitud sellest, et osa planeeritud kulutustest tehti varem ära tänu teise samba väljamaksele.
Investeeringute kasvu näeme ainult esimesel kuul. Mudel ei tuvasta, et pensioniraha väljavõtjad kasutaksid rohkem alternatiivseid säästmis- või investeerimisviise, mis viitab, et teise samba puudumise tõttu on nende pensionisäästud tulevikus väiksemad. Teise samba vabatahtlikuks muutmise tagajärjel on oodata suuremat pensionivara ebavõrdsust ja ka seda, et pensioniraha väljavõtjad on pensionieas kehvemas finantsolukorras.
DOI: 10.23656/25045520/032025/0221
Autorite kontakt: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
