Euroopa seisab silmitsi üha kasvavate probleemidega, alates geopoliitikast, küber- ja hübriidohtudest kuni käimasoleva sõjani Ukrainas. Pikaajaliste liitlaste viimase aja käitumine näitab, et Euroopa võib osutuda ka majanduslikult ootamatult haavatavaks, kui oleme teatud kriitiliste kaupade või teenuste kaudu täielikult sõltuvad Euroopa-välistest partneritest. Nii näiteks on ainsad kaardimaksete teenusepakkujad Eestis ja enamikes teistes euroala riikides USA ettevõtted Visa ja Mastercard ning kaardimakse on ka ühtlasi tüüpiliselt ainus viis kaupluses ostu eest digitaalselt ehk sularahavabalt maksta.

Digieuro, mida Euroopa Keskpank koos euroala keskpankadega praegu välja töötab, annaks Euroopale tugeva ja tulevikukindla alussamba, et iseseisvalt tagada digitaalsete maksete toimimine. Lisaks muudaks digieuro Euroopa tugevamaks kriiside ajal, luues täiendava ja kindlama võimaluse teha hädapäraseid makseid, kui pankade tänased makselahendused tõrguvad või (interneti)ühendus panga infosüsteemidega on katkenud.

Digieuro kasutuselevõtt aitaks tavaolukorras suurendada konkurentsi ja tagada, et Euroopa sõltuks vähem kaardimaksete toimimisel globaalse ulatusega USA päritolu kaardimakselahendustest (Visa ja Mastercard). See annaks ühtlasi Euroopa kaupmeestele paremad võimalused, et kaubelda kaardimaksete tasud soodsamaks, millest võidaksid pikas plaanis kõik Euroopa inimesed. Võidaksid ka pangad ise, sest erinevalt kaardimaksetest puuduvad digieuro skeemi puhul kasutamise ja maksete töötlemise tasud.

Kriisist rääkides on digieurol mitmeid uuenduslikke omadusi. Täna võib tõsine küberrünnak panga infosüsteemide vastu lõppeda internetipanga, kaardimaksete ja ATM-ist sularaha väljavõtmise katkestusega. Pankade poolt rakendatud varulahendused küll aitavad, kuid teatud piirini. Seevastu digieurot saaks panga makseteenuste tõrgete korral sujuvalt edasi kasutada. Tehniliselt saab digieuro olema panga infosüsteemidest sõltumatu. Lisaks uuele internetiühenduseta kasutamise (nö digitaalse sularaharingluse) funktsionaalsusele annab see inimestele kriisi korral võimaluse kiireks panga vahetamiseks, et digieuro kasutamist jätkata. Digieuro sünniks on Euroopas aga vaja kiiresti vastu võtta õigusraamistik, sest siis saaksid Euroopa Keskpank ja teised euroala keskpangad digieuro arendamisega edasi minna.

Soome endise presidendi Sauli Niinistö raport Euroopa tsiviil- ja sõjalise vastupanuvõime tugevdamisest kutsus Euroopat üles nii õigusraamistiku kui ka finantsturutaristu arendamisel lähtuma kõige julgematest ühistest sihtidest ja lõimima kriisivalmiduse kohe ka õigusraamistike ja taristu loomesse. Digitaalse euro kontekstis tähendaks see võimet tagada iseseisvalt digitaalsete maksete toimimine, luues täiendava maksete rööpapaari globaalsete kaardimaksete kõrvale ning võimalust kasutada digitaalset sularaha ka ilma internetiühenduseta. Mida see tähendaks liikmesriikidele kriisivalmiduse vaates, võib vaadelda Eesti näitel.  

Eestis on juba väga hästi toimivad digitaalsed pangarakendused inimeste nutitelefonides, kaardimaksed plastikul ja nutiseadmetes ning välkmaksed inimeste ja ettevõtete vahel, mida kasutatakse igapäevaselt pea kõigi rahakannete puhul. 2023. ja 2024. aastal läbi viidud uuringud näitasid, et nii ettevõtjad kui ka kodanikud hindavad olemasolevaid makselahendusi kõrgelt. Domineerivad aga USA päritolu lahendused ja seda nii Eestis kui ka mujal Euroopas, sest nad on töökindlad ja toimivad globaalselt. Nii võiks küsida, millist väärtust digieuro tavaoludes juurde annab.

Vaatamata aastakümneid kestnud erasektori pingutustele ei ole globaalsete kaardimaksete kõrvale tänini veel tõeliselt üle-euroopalist alternatiivi tekkinud. Erasektori algatustel on olnud keeruline üle saada erinevatest ärihuvidest ja üle-euroopalise kõiki müügikohti ühendava võrgustiku loomiseks vajamineva investeeringu suurusest. Ehk siis praktika on näidanud, et Euroopa oma lahenduse loomine on ilmselt võimalik vaid läbi üle-euroopalise avaliku teenuse, mida saaks luua ja pakkuda digieuro näol. Sarnaselt sularahale kannavad digieuro käibele toomise ja kasutamise kulud euroala keskpangad, sh Eesti Pank.

Võib arvata, et erasektori maksesüsteemide või pankade IT-taristu (pankade digikanalite, sh sularahaautomaatide) pikemaajaline katkestus põhjustaks kriisi, mille puhul inimesed ja ettevõtted ootavad abi riigilt. Praegu on sularaha ainus tagavaralahendus, mille väljamaksmine ilma kommertspankade toimivate teenusteta on riigile kulukas ja keeruline. Selle asemel oleme sihiks võtnud digieuro kavandada nii, et see suudaks tagada maksete toimimise ja digitaalse sularaha ringluse ka pankade makseteenuste pikema katkestuse korral. Nii oleks digieuro sularahaga maksmisele täiendav alternatiiv. See ei muuda soovitust, et alati on mõistlik hoida pangakaartide vahel ka veidi sularaha ning kodus varu vähemalt pere nädalaste kulutuste katteks.

Toimekindla digieuroga tuleks riik maksesüsteemide ja pangateenuste häiretega paremini toime. Digieuro äpp võimaldaks inimestel salvestada digieurot oma nutitelefoni ning jätkata maksete tegemist ja vastuvõtmist ka ilma võrguühenduseta. Võrguühenduseta tehingute võimalused tuleb integreerida  ka digieuro rahakottidesse, et digitaalne euro sularaha saaks teenusekatkestuse ajal edasi toimida. Tõsisema kriisi korral, mis katkestab juurdepääsu klientide rahale nende pangakontodel, tähendab see riigile võimalust luua varulahendus, millega toimetulekuks vajaminevat raha saaks inimestele maksta sularaha asemel võrguvälise digieuroga. Lisaks tekib riigil võimalus luua ajutine varulahendus, mis võimaldaks inimestel jätkata oma digieuro rahakotis oleva raha kasutamist, kui tema kodupanga digikanalid ja teenused on pikema katkestuse tõttu rivist väljas. Eraldi tuleb tegeleda sellega, et digieuro võimaldaks eriolukorras digieuro kasutamist ka ettevõtete kriitilisteks äritehinguteks.

Kokkuvõttes kujuneb tänastest poliitilistest ja õiguslikest aruteludest Euroopa maksetaristu tulevikukindlus. Minu silmis on digieuro üks olulisi alussambaid, mis tõstaks Euroopa sõltumatust ja kindlustaks maksete toimimise ka kriisiolukordades.

Kui nüüd on lugemise järel tekkinud suurem huvi digieuro kohta, siis soovitan ka tutvuda, kuidas selgitas digieuro rolli ja olulisust Euroopa Keskpanga juhatuse liige Piero Cipollone sel nädalal Euroopa Parlamendis.