Madis Müller: euroala majandus liigub õigel kursil

Autori Madis Müller pilt

Madis Müller

Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president

0Kommenteeri

Postitatud:

08.03.2024

Hinnatõus euroalal järjest aeglustub ja läheneb keskpanga eesmärgile, milleks on hinnatõusutempo 2% aastas. Neljapäevasel istungil otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus jätta intressimäärad siiski muutmata, sest vajame enne intressilangetustega alustamist kindlamat kinnitust selle kohta, et hinnalanguse trend jätkub. Võimalik, et see piisav kindlustunne tekib juba lähikuude majandusnäitajate põhjal.

Viimasel ajal on palju tähelepanu saanud endiselt suhteliselt hoogne keskmise palga tõus euroalal, mis on käinud käsikäes madala tööpuuduse ja üldiselt tugevas seisus tööturuga. Eelmise aasta kolmandas kvartalis ulatus euroala keskmine palgatõus 5,3%ni. 2023. aasta lõpukvartalis aeglustus palgatõusutempo küll tõenäoliselt alla 5%, kuid ettevaates on olulised suuremate Euroopa riikide tööturgu mõjutavad palgaläbirääkimised ametiühingutega, mis praegu alles kestavad. Palgatõus aitab parandada kiire hinnatõusu perioodil kannatada saanud ostujõudu, kuid paraku on selge ka see, et püsivalt 5% lähedale jääv palgatõus muudaks euroala inflatsiooni edasise aeglustumise raskemaks.

Üldise hinnatõusu komponente vaadates paistab silma ka jätkuvalt üsna kõrge, 4% lähedale ulatuv teenuste hinnatõus. Kuna teenusettevõtete kogukuludes moodustavad tööjõukulud tavaliselt suhteliselt suurema osa, on kaupadega võrreldes jätkuvalt kiirem teenuste hinnatõus ilmselt selgitatav ka kiire keskmise palgatõusuga. Samal ajal on ettevõtete kasumimarginaalid euroalal ajalooliste keskmistega võrreldes kestvalt kõrged ning osa palgatõusust võib olla võimalik töötajatele pakkuda ka ilma hindu tõstmata.

Veebruaris aeglustus hinnatõus aastavõrdluses jaanuari 2,8 protsendilt 2,6 protsendile. Lisaks jälgime me Euroopa Keskpanga nõukogus laenuturul toimuvat ning oluline on ka ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne ning valmisolek investeerida ja raha kulutada. Uute eluasemelaenude maht jaanuaris võrreldes varasemate kuudega küll veidi kasvas, aga üldiselt tuleb tõdeda, et nii ettevõtted kui ka majapidamised on praegu uute laenude võtmisel väga ettevaatlikud. Selle põhjus on jätkuv ebakindlus majanduse väljavaate suhtes ning kõrged intressimäärad. Samas viitavad küsitlusandmed järjest selgemini ettevõtjate optimismi taastumisele. Eksporditurgudel oodatakse nõudluse tugevnemist, inimeste majanduslik kindlustunne paraneb ning detsembris pöördus esimest korda alates eelmise aasta veebruarist kasvule ka euroala tööstustoodang.

Kõike eelnevat võetakse arvesse Euroopa Keskpanga värskes majandusprognoosis, mille järgi võiks hinnatõus euroalal selle aasta keskmisena ulatuda 2,3%ni ning jõuda  järgmiseks aastaks 2%ni. Eeldatavasti pigem aasta teise poolde jääv majanduskasv ulatub euroalal sel aastal oodatavalt 0,6%ni ja kiireneb järgmisel aastal 1,5%ni. Võrreldes kolme kuu taguste ootustega peegeldab värske prognoos sel aastal väiksemaid ootusi nii hinnatõusu kui ka majanduskasvu kohta.

Hinnatõusu aitavad sel aastal aeglustada järsult langenud energiahinnad, samuti oodatust nõrgemaks kujunenud üldine majandusolukord ning vahepeal langenud pikemaajalised intressimäärad. Kuna aga inimeste ostujõud paraneb tänu sissetulekute tõusule, on mõistlik eeldada, et küllap ühel hetkel hakatakse seda suuremat sissetulekut ka julgemalt kasutama. Ning kuna ettevaates on tõenäoline, et intressimäärad langevad, hakkab ka see eeldatavasti toetama investeeringuid nii ettevõtlusesse kui ka kinnisvaraturule.

Kokkuvõtlikult võib piltlikult öelda, et euroala majandus tammub küll ikka veel paigal, kuid järjest rohkem on märke majanduselu aktiivsuse kasvust ja optimismi taastumisest. Euroala majandusareng on mõistagi oluline ka meie jaoks Eestis. Aasta jooksul eeldatavasti kasvule pöörduv euroala majandus tähendab meie ettevõtjatele võimalust oma kaupu ja teenuseid suuremas mahus eksportida. Ning nagu teisteski Euroopa riikides, aitab ka Eestis inimeste majanduslikku toimetulekut parandada hinnatõusu aeglustumisega käsikäes käiv ostujõu paranemine.