Euroala majandusolukord ja lähiaja väljavaade on viimase poole aasta jooksul selgelt nõrgenenud. Mäletan, kuidas veebruaris kirjeldasin Eesti Panga presidendi kandidaadina keskpanga nõukogule enda arusaama ees terendavatest valikutest rahapoliitikas. Selleks ajaks oli Euroopa Keskpank just varaostuprogrammid kokku tõmmanud. Päevakohane tundus küsimus, et kas lähiajal võiks keskpank hakata tõstma intresse ja pöörata veel olulisemas osas tagasi erakorralisi samme. Viimastega suunasime väga pikaajaliste odavate laenude ja erisuguste võlakirjade ostmisega majandusse lisaraha. Praegune väljavaade erineb sellest ajast juba kahjuks üsna palju.

Kuigi nii Eestis kui ka mujal Euroopas on tööpuudus praegu väike ja inimeste sissetulekud kasvavad, on järjest hapramaks muutunud tootmisettevõtete olukord. Majanduse kasvuhoog on kõige suuremates Euroopa riikides raugemas käsikäes väliskaubanduse mahtude kasvu pidurdumisega nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Tegelikest andmetest enamgi on pessimistlikumaks muutunud väljavaated lähituleviku osas; sellele mõjub halvasti ka poliitiline ebakindlus, mis seondub eeskätt võimalike kaubanduspiirangute ja Brexitiga. See kõik mõjutab üsna otseselt ka Eesti majandust ja ettevõtjaid, kes juba tajuvad jahenemismärke mitmel meie eksporditurul. Tavaliselt jõuavad tootmisettevõtete ja eksportijate raskused viitajaga ka töötajateni, kui palgakasv pidurdub ja osa inimesi kaotab töö.

Keskpanga vaatenurgast on esmane küsimus, et kas üldine hinnatõus jääb vahemikku, mis toetab pikaajalist stabiilset majandusarengut ja soodustab sellega inimeste jõukuse kasvu. Euroala keskpankade ühine eesmärk on hoida euroalal tervikuna hinnatõusu veidi alla 2% aastas. Selle nimel Euroopa Keskpangas intressimäärasid mõjutavaid otsuseid langetades saame lähtuda üksnes euroala keskmisest hinnatõusust, isegi kui majandusolukord üksikutes riikides võib olla väga erinev. Euroala tasandil ei ole enam aastaid muret valmistanud mitte liiga kiire hinnatõus, vaid vastupidi see, et võimalik hinnalangus hakkab majandust pidurdama. Kuigi Eesti inflatsioon oli juulis 2,1%, mis isegi ületas pisut euroala jaoks tervikuna kehtivat 2% ligidale jäävat inflatsioonieesmärki, jääb euroala 1% hinnatõus sellest selgelt maha. See võib tähendada, et keskpank peab majandust veel ergutama. Nende otsuste üle kavatseb Euroopa Keskpanga nõukogu arutada juba septembri keskpaigas.

Mida tähendab see Eesti majandusele?

Mida tähendab euroala nõrgenenud väljavaade Eesti jaoks? Eesti Pank hindas oma juunikuises prognoosis, et sel aastal kasvab majandus 3,5% ja paaril järgmisel aastal kasv aeglustub. Samal ajal prognoosisime, et nii sel kui ka järgmisel aastal jätkub kiire, keskmiselt 6–8% suurune palgakasv. Viimase kahe kuu uudised viitavad sellele, et majanduse väljavaade pole juuniga võrreldes paranenud.

Arengud Eesti majanduses on sarnased euroala omadega, kuid mitu suundumust on siin justkui võimendatud. Inimeste palgad on kasvanud, tarbimine suureneb ja teenuste müük edeneb hästi. Siiski on tööstustoodang nõrgemas seisus, eksporditurgudel on nõudlus loid ja ettevõtetel pole julgete investeerimisplaanide käivitamiseks piisavalt kindlust. Uute projektide algatamisel on küll abiks väga odavaks muutunud laenuraha, kuid see ei korva seda, kui välismaal nõudlus meie toodete järele kahaneb.

Eesti majanduses valitseb ebakõla seni veel üsna aktiivse tööturu ja tarbimise ning teisalt meie eksportivate ettevõtete sihtturgudel selgelt nõrgeneva lähiaja väljavaate vahel. Viimastel andmetel on Eesti tööstustoodang ja ekspordimahud eelmise aastaga võrreldes juba kahanenud. Kindlasti peaksime valmis olema selleks, et majandusolukorra nõrkus ülejäänud Euroopas võib kanduda veelgi tuntavamalt üle ka meile.

Mida tähendab see Eesti riigi rahandusele?

Eesti Pank on alati väljendanud oma arvamust riigi rahanduse suundumuste kohta, keskendudes eelkõige küsimusele, et kas riigieelarve on suunatud kestlikule Eesti inimeste jõukuse kasvule. Keskpankuritena ei pea me kohaseks kommenteerida riigi üksikuid kulutusi või tuluallikaid puudutavaid poliitilisi valikuid. Küll aga oleme valmis hindama riigieelarve tulude ja kulude tervikmõju sobilikkust, lähtudes Eesti majanduse hetkeolukorrast.

Vähem heitliku ja püsivama elujärje paranemise tagab meile see, kui valitsus kehvematel aegadel ka riigieelarve puudujääki aktsepteerides pisut rohkem kulutab. Mündi teine pool peab aga seisnema suhteliselt tagasihoidlikumas kulutamises siis, kui Eesti majandusel läheb hästi isegi ilma riigi lisatoeta. Praegu saame majanduse tervist hinnates selgelt öelda, et praegu on olukord veel üsna hea, kuid lähema paari aasta väljavaade pigem nõrk. Sellest on viimastel aastatel lähtunud ka Eesti Panga soovitus valitsusele kavandada riigieelarvet pigem mõõduka ülejäägiga. Kui valitsus annab niigi väga heas majandusseisus järele kiusatusele teha lisakulutusi, teeb see pigem halba kui head. Kui erasektoril läheb niigi keskmisest paremini, siis ei ole vaja tekitada täiendavat nõudlust tööjõu, kaupade või teenuste järele. Reeglina toob selline ülemäärane nõudlus valitsuselt kaasa hinnatõusu ning suurendab majanduse ülekuumenemise ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime nõrgenemise riski.

Millal on õige hetk puudujäägis riigieelarvega majandusele täiendavalt hoogu anda? Veel eelmise aasta seisuga oli Eesti majandus kihutanud ligi 4% üle oma pikaajalise kasvutrendi. Sellest annavad tunnistust eelkõige väga väike tööpuudus, ettevõtete raskused töötajate leidmisega ja väga kiire keskmine palgakasv mitme aasta jooksul. Samuti on kasv viimasel ajal tuginenud pigem tugevale siseriiklikule nõudlusele kui tootlikkuse kasvule. Majanduse mõningane tinglik rahunemine praeguse olukorraga võrreldes on ootuspärane ja kasvu mõõdukas aeglustumine ei tähenda veel, et riigil on kohene põhjendatud vajadus rohkem kulutama hakata. Vähemalt praeguse info põhjal ei ole meil alust anda valitsusele eelarvepoliitilist soovitust, mis senisest erineks. Selleks peaks Eesti majanduse areng jõudma kõigepealt oma pikaajaliselt jõukohasest kasvukõverast allapoole. Küll aga võib olla hea aeg valmistada ette pikemaajalisi riiklikke investeerimisprojekte, mida majandustsükli pöördudes käiku lasta.

Mida oodata Eesti Pangalt ja milline on keskpanga roll?

Tajun hästi enda pealtnäha vastuolulist rolli: Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena pean kogu euroala olukorrast lähtuvalt pingutama majanduse täiendava turgutamise nimel, aga teisalt soovitama Eesti valitsusele riigi rahanduse korraldamisel pigem konservatiivset hoiakut. Selline on aga euroala kui iseseisva majanduspoliitikaga riikidest koosneva liidu toimimise loogika, sest ühise raha tõttu peab keskpank intressimäärasid muutma ja muid rahapoliitilisi otsuseid langetama kogu rahaliidu olukorda arvesse võttes. Euroopa ühisel rahal ja rahaliidul on küll palju eeliseid, aga ühtsed intressimäärad ei saa olla alati optimaalsed igale euroala riigile. Kestliku kasvu toetamiseks on seetõttu ootused riigi enda majanduspoliitikale rahaliidus veel selle võrra kõrgemad.

See tähendab, et valitsused peavad riigi eelarvepoliitika kujundamisel eriti tähelepanelikult majandustsükleid jälgima ning keskpankadel on täita tähtis roll kehtestada pankadele enda riigis sobivaid nõudeid. Pingutame Eesti Pangas selle nimel, et anda valitsusele võimalikult head ja läbimõeldud nõu riigieelarve ja muude oluliste majanduspoliitiliste valikute kohta. Samuti hindame pidevalt, ega pangad oma laenutegevusega liialt majandustsükleid võimenda. Osaliselt ka seetõttu oleme kehtestanud Eesti pankade kapitalile lisanõuded ja seadnud raamid eluasemelaenude tingimustele.

Sama tähtsaks pean kõiki kolme keskpanga tegevussuunda tulevikuski. Esiteks peame võtma täie tõsidusega seda (meie majanduse väiksust arvestades) väga suurt vastutust, mis on Eestile antud: otsustada Euroopa Keskpangas kogu Euroopat mõjutava rahapoliitika üle. Teiseks on Eesti Panga eesmärk olla majandusküsimustes nii Eesti valitsusele kui ka avalikkusele võimalikult hea nõuandja, kes lähtub alati sisulisest analüüsist. Kolmandaks on Eesti Pangal selge vastutus käituda stabiilsuse hoidja ja regulaatorina Eesti panganduses, mida omakorda mõjutab nii meie majanduse kui ka ülejäänud Euroopa finantssektori areng.

Artikkel ilmus 19.08.2019 ERR uudisteportaalis