06.07.2023
Pärast eelmist kriisi on naiste palk meeste omast kiiremini kasvanud
Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist
Sooline palgalõhe on oluline majanduse toimimise indikaator. Suur palgalõhe võib viidata turu toimimist takistavatele tõrgetele, mis piiravad ühiskonna jõudmist paremale majanduslikule järjele. Vastuolud palgastruktuuris annavad vale signaali tööturule sisenejatele, tuues sedasi ühiskonnale kaasa pikaajalisi probleeme. Näiteks haridustöötajate alamakstus toob kaasa õpetajate põua. Buumi ajal paisunud palganõudmise tõttu ehitussektoris võis aga liiga suur osa noortest valida ehitaja elukutse.
Eestis väärtustatakse peamiselt naiste hõivatud ametikohti aina rohkem
Eestis on sooline palgalõhe aastate jooksul vähenenud eeskätt seetõttu, et töökohti, kus töötavad peamiselt naised, on hakatud rahalises mõttes rohkem väärtustama. Kui kinnisvarabuumi ajal 2007. aastal oli naiste palk meeste omast ligi 28% väiksem, siis 2019. aastal 17%. Euroopa Liidus keskmiselt on sooline palgalõhe veidi väiksem (ligikaudu 14%).[1]
Kord nelja aasta tagant avaldatakse üksikasjalikku töötasu-uuringut, mis võimaldab analüüsida, kui suure osa palgalõhest moodustab sarnasel ametikohal töötavate töötajate palgaerinevus ja kui suur on palgalõhe, mis tuleneb sellest, et naised töötavad keskmiselt madalamalt tasustatud ametites (vt joonis 1). Viimase ehk 2018. aasta uuringu järgi teenisid naised tunnis keskmiselt 1,4 eurot vähem kui mehed. Sellest veidi üle euro moodustas palgaerinevus sarnasel ametialal (joonisel „palgaerinevus“) ning ülejäänu tulenes naiste ja meeste töötamisest erinevatel ametialadel (joonisel „struktuurierinevus“). Viimane on aastate jooksul vähenenud.
Joonis 1. Sooline palgalõhe ja selle allikad. Allikas: statistikaamet, autori arvutused.
Palgalõhe vähenemine tuleb peamiselt sellest, et nendel ametialadel, kus töötab rohkem naisi, on palgad kasvanud keskmisest kiiremini (vt joonis 2). Küllaltki vähe on aga soolist palgalõhet mõjutanud nn hõivestruktuuri muutus ehk meeste ja naiste liikumine ametialade vahel. Kuna ametiala vahetamine on keeruline, siis on niisugune tulemus ootuspärane.
Joonis 2. Soolise palgalõhe muutuse allikad. Allikas: statistikaamet, autori arvutused.
Palgalõhet on enim mõjutanud poliitilised otsused, tehnoloogia areng ja stabiilne majandusareng
Mõnes valdkonnas on poliitiliste otsuste tõttu toimunud palkade ennakkasv, seejuures on kõige silmatorkavam haridustöötajate palgakasv. Kuna suurem osa õpetajatest on naised, siis on haridustöötajate kiirem palgatõus vähendanud soolist palgalõhet. Samuti on kasvanud keskmisest hoogsamalt näiteks hooldajate palgad.
Suur mõju palgalõhe vähenemisele näib olevat ka miinimumpalga tõusul, kuna madalapalgalistel ametikohtadel töötab naisi meestest enam (vt joonis 3). Mullid väljendavad joonisel erinevaid ametialasid ja mulli suurus näitab, kui palju vastaval ametialal inimesi töötab. Joonisel vasakul on madalama palgaga ametialad ja üleval need, kus töötab rohkem naisi. Tõenäoliselt kandub osa miinimumpalga mõjust üle ka palkadele, mis jäävad miinimumpalga ja keskmise palga vahele – seega nihutab miinimumpalga kasv ka teiste valdkondade palkasid. See võib selgitada näiteks poemüüjate ja kokkade keskmisest kiiremat palgatõusu.
Joonis 3. Tegevusala palk ja naiste osakaal tegevusalal. Allikas: statistikaamet, autori arvutused.
Infotehnoloogia areng on muutnud finantssektori töökohti, kus töötavad peamiselt naised. Raamatupidajate ja pangatellerite hulk on seetõttu vähenenud, kuid nende palgad on kasvanud keskmisest kiiremini ja see on vähendanud palgalõhet.
Varasemalt on suurt osa palgalõhest selgitanud ehitusega seotud ametialad, mis on olnud suhteliselt hästi tasustatud. Ka 2007. aastal tuli märkimisväärne osa palgalõhest kinnisvarabuumi tõttu ehitussektorist. Kuna viimase kümne aasta jooksul on majandusareng olnud stabiilsem, on ehitusvaldkonna töökohtadel, kus töötavad peamiselt mehed, palgad kasvanud keskmisest aeglasemalt ja see on omakorda vähendanud palgalõhet.
Metoodika
Palgalõhe analüüsimiseks on kasutatud Paasche’i ja Laspeyres’i indeksite keskmist, et vähendada metoodika valikust tulenevat mõju keskmisele hinnangule.[2] Arvutuste juures tuleb silmas pidada, et palgaerinevus sama koodiga ametialal sõltub andmete agregeerituse tasemest; siin on vaadeldud neljakohalise koodi täpsusega ametialasid. Sama koodiga ametiala ei tähenda tingimata, et tegemist on sama tööga. Ametialasisene palgaerinevus ei näita seega pelgalt samal ametikohal makstavast palgast tulenevat palgalõhet, vaid selles sisaldub ka palkade erinevus, mis tuleneb meeste ja naiste töötamisest erinevatel ametikohtadel ühe ametiala sees. Vaadeldaval agregeerituse tasemel tehtud analüüs võimaldab siiski kirjeldada üldisi suundumisi, mis soolist palgalõhet mõjutavad.
[1] Eurostatis avaldatava palgalõhe näitaja järgi on palgalõhe Eestis palju suurem. Eurostati hinnang põhineb aga teistsugusel valimil ega arvesta väikeettevõtteid, mis on Eesti-suguses väikeses riigis küllaltki olulised. Siin kasutatav palgalõhe hinnang arvestab kogu majandusega.
[2] Dekomponeerimise metoodika kohta saab lähemalt lugeda Tööturu Ülevaatest 1/2014.
Postitatud:
30.08.2021