Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning tunne oma klienti põhimõtteid on viimastel aastatel karmistatud. Selle tulemusena on ka Eestis tegutsevad pangad oma kontrollimehhanisme oluliselt täiendanud. Varasemast enam peavad kliendid tõendama oma seotust Eestiga või äritegevuse olemasolu Eestis. See on viinud selleni, et pangad on loobunud mõnede välisklientide teenindamisest ning pangakontode avamine ja ligipääs pangateenustele on muutunud osadele mitteresidentidest klienditele mõnevõrra keerukamaks. Samas tuleb arvestada, et kontosid on suletud ka muudel põhjustel, sh kliendi enda soovil, kliendiandmete uuendamise nõude korduva eiramise tõttu, passiivsete kontode kinnipanek jne.

Pangad on aktviisemalt tegelenud kontode sulgemisega alates 2015. aastast (vt joonis 1).

.

Samuti on pangad olnud valivamad klientidele uute kontode avamise suhtes. Suur osa kontode sulgemisest puudutab tõenäoliselt välisresidente, kelle hoiused on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud (vt joonis 2)[1].

Kontode avamata jätmine või nende sulgemine võib mõjutada mitteresidentide omakapitaliinvesteeringuid, kui mitteresidendi poolt asutatud uus ettevõte ei saa avada pangakontot või olemasoleva ettevõtte omanikuks asudes soovib pank nõuetele mittevastamise tõttu pangakonto sulgeda. Ehkki varasemast rohkem on lükatud tagasi kontode avamistaotlusi ja välisresidentide hoiused on oluliselt kahanenud, ei ole samal ajal välisinvestorite poolt Eesti ettevõtetesse tehtud omakapitaliinvesteeringute arv ega maht vähenenud. Vastupidi – Eestisse tehtud omakapitaliinvesteeringute summad enne COVID-19 kriisi suurenesid. Samuti on kasvanud välisinvesteeringute arv.

Peamiselt teevad Eestisse investeeringuid Euroopa majanduspiirkonna riikide investorid, kuid viimastel aastatel on järjest enam kasvanud ka muudest piirkondadest pärit investeeringute arv (vt joonis 3).

Investeeringu keskmine suurus on alates 2014. aastast olnud kasvutrendis, kuid tuleb arvestada, et majandustsükli kasvufaasis toimub tavapäraselt olulisi suuri investeeringuid, mis mõjutavad keskmisi näitajaid. Investeeringute arvu kasvu on vedanud info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnad, kus on toimunud suurim kasv.

Pangakontode sulgemine ja kliendisuhete lõppemine võib teoreetiliselt tähendada, et osa välis­investoreid on pidanud Eestist lahkuma. Seda aitab iseloomustada välisomandis olnud ettevõtete välisomanike osakapitali vähendamine ja müük Eesti residentidele. Viimastel aastatel on selliste tehingute maht suurenenud, kuid valdavalt on seda mõjutanud üksikud väga suured tehingud, millel on muud majanduslikud põhjendused kui rahapesu vastane võitlus ja kontode sulgemine. Samas on näha, et välisomanike poolt ettevõtete müük Eesti residentidele on kasvanud ka arvuliselt. Tõenäoliselt on välisresidentide omanike ringist lahkumise taga osaliselt karmistunud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus. Samas võib see anda märku ka sellest, et Eesti ettevõtjad on suutnud pärast eelmist kriisi koguda piisavalt kapitali, et välisomanduses olevaid ettevõtteid tagasi osta ja teha omakapitaliinvesteeringuid.

Vaatamata pangakontode avamise ja sulgemise osas kasutusele võetud karmistatud meetmetele on omakapitaliinvesteeringute tegemine Eestisse aktiivne. Andmed kinnitavad, et kui välisinvestori äritegevus on ka tegelikult Eesti majandusega seotud ja kehtestatuid reegleid järgitakse, siis on võimalik siin ka äri teha. Kasvanud välisinvesteeringute juures mängivad rolli majanduslikud ja sotsiaalsed ajendid. Kuni Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsus ja oodatav tulu kaaluvad üle pangateenuste kasutamise mõningase tülikuse, ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded välisinvesteeringute tegemisel märkimisväärseks takistuseks.

*Tegemist on 2019. aasta lõpu seisuga koostatud ülevaatega.