Eesti Panga nõukogu endine esimees Mart Sõrg on kirjutanud rahast: „Kuivõrd turg oli see, kes võttis raha kasutusele, siis võib teda võrrelda ka keemialaboratooriumiga, kus raha sünteesitakse.“

Innovatsioon ja sellega kaasnev tehnoloogia areng on säärase keemilise protsessi katalüsaatoriks. Selle mõjul oleme täna nägemas nii kauba-, teenuse- kui ka finantsturgudel suurt kvalitatiivset arenguhüpet ja rahvusvahelistumist, koos rahale esitavate nõuete kiire muutumisega. Oma mõju on siin veel koroonapandeemial, mis on kiiresti muutmas rahaomanike makse-eelistusi.

Erasektori makselahendused on juba teinud läbi suure arenguhüppe ning võib eeldada, et järjest mugavamate ja efektiivsemate makseviiside ja -vahendite poole püüdlemine jätkub kiirenevas tempos.

Üha digitaalsemaks muutuv majandus, sealhulgas erinevad turud, saaksid kasu digitaalsest rahast, mis oleks üldtunnustatud, keskpanga poolt garanteeritud ning pakuks uusi turvalisi, nutikaid, lihtsaid ja mugavaid võimalusi sooritada tehinguid rahaomanike vahel. Sularaha, mis töötab hästi füüsilises kauplemiskohas, ei ole paratamatult kasutatav digitaalses maailmas. See on ka üks põhjus, miks Euroopa Keskpank on kaalumas digitaalse euro plusse ja miinuseid. Tõsi, otsust digitaalse euro kasutuselevõtuks ei ole veel tehtud.

Eestis on kasutusel mitmeid keskpanga digitaalse raha käikulaskmiseks vajalikke komponente. Näiteks kasutame juba pikka aega ja laialdaselt turvalist digitaalset identiteeti. Meil on loodud tugev tehnoloogiline baas e-riigi kujul: väga suur osa avalikest ja finantsteenustest on kättesaadavad digitaalselt. Riigis tegutsevad mitmed rahvusvaheliselt edukad finantstehnoloogia ettevõtted. See kõik loob aluse üldkasutatava keskpanga digitaalse raha kasutuselevõtuks.

Nõuded tehnoloogia arendusele

Digitaalse raha kasutuselevõtt esitab tehnoloogiale vähemalt sama suuri väljakutseid nagu kogu finants- ja rahasüsteemile. Näiteks võib digitaalses vormis emiteeritav keskpanga digiraha mõjutada oluliselt kommertspankade ja finantsturgude ärimudeleid ning samas anda keskpangale täiesti uusi instrumente rahapoliitika elluviimiseks.

Tehnoloogiale esitavad nõuded on tihedalt seotud keskpanga digiraha võimalike erinevate konfiguratsioonidega. Täiesti uue tehnoloogia väljatöötamisel keskpanga digiraha jaoks ei ole aga veel olemas täit teadmist kõikidest vajalikest nõuetest. Seepärast on see protsess teatud ulatuses paratamatult iteratiivne (esimese versiooni järel tuleb pidevalt tehnoloogiat paremaks arendada) ning seab tehnoloogiale suuri nõudeid.

Keerukust lisab asjaolu, et tehnoloogiale esitatavad nõuded võivad ajas muutuda. Näiteks võib keskpangale olla oluline kehtestada digirahale intressimäär või seada selle intressimäära suurus sõltuvusse rahaomaniku valduses olevast rahasummast. Teisalt võivad rahaomanikud pidada väga tähtsaks võimalust sooritada tingimuslikke makseid ehk digiraha programmeeritavust. Siinkohal on vast kõige olulisem, et tehnoloogiline lahendus oleks võimalikult paindlik ja pakuks ka kindlust tuleviku suhtes.

Skaleeritavus ja kiirus

Kuigi nõudeid, millele tehnoloogia peab potentsiaalselt vastama, on palju, siis rahaomanikud vaevalt et kasutaksid keskpanga digiraha, mis ei võimaldaks turvalisi ja silmapilkseid makseid. Seetõttu on esmatähtis, et tehnoloogia võimaldaks väga suurel arvul rahaomanikel üheaegselt sooritada ülisuurel arvul tehinguid. Keerukaks muudab selle ülesande asjaolu, et arvukate maksete korral ei tohi teha kompromisse arveldusajas, küberturvalisuses, privaatsuses ega ka digiraha süsteemi säilenõtkuses (kiire taastumine süsteemitõrke korral). Sellise nõuetekomplekti üheaegne täitmine on tehnoloogiliselt komplitseeritud.

Täna on keskpanga digiraha kättesaadav peamiselt kommertspankadele. Seda toetab kontopõhine tehnoloogia, mis tähendab, et keskpank valideerib maksetehingu (kontrollib selle vastavust esitatud nõuetele) ja seejärel uuendab mõlema panga kontojääke keskses andmebaasis. Kontopõhiste lahenduste puhul kasvab süsteemi jõudlus juurde lisatavast arvutusvõimsusest vähem. See ei pruugi olla kulutõhus ja ökoloogiline lahendus, mis vastaks rahaomanike ja digiteeritavate turgude nõuetele.

Näiteks on üsna kindel, et turgude digiteerimisel kasvab rahaomanike tehingute maht väga kiiresti. Kaardimakseid toetav tehnoloogiline taristu on täna hinnanguliselt suuteline maksimaalselt toetama ca 25 000 tehingut sekundis. Võrdluseks: Hiinas ulatus 2020. aasta 11. novembril ehk nn singlipäeval Alibaba internetipoes sooritatud tehingute maksimaalne arv sekundis ligikaudu 583 000ni, mis oli ühtlasi 39 000 võrra suurem kui eelmisel aastal.

Rahaomanike ja turu seisukohalt on ideaalne, kui maksekorraldus ja arveldus on üheaegsed sündmused. Ilmselgelt ei täidaks oma ülesannet selline digitaalne raha, mille arveldusaeg ületab välkmaksete oma ning pikeneb koos tehingute arvu kasvuga. Mitmed tänased hajusraamatule tuginevad plokiahela tehnoloogiad (distributed ledger technology) pakuvad alternatiivi kontopõhisele tehnoloogiale, kuid nende skaleeruvus ja kulutõhusus ei ole veel tasemel, mis lubaks rahaomanike ootusi täita.

Vastamaks üldkasutatava digiraha nõudmistele juba täna, rääkimata tulevikust, on digiraha skaleeruvus seega ülimalt tähtis. Tehniliselt ei ole tegemist triviaalse nõudega ning see muudab süsteemi ülesehituse keerukaks. Suure jõudluse eesmärgi saavutamiseks võib seetõttu olla vaja loobuda kontopõhisest digitaalsest rahast ja võtta kasutusele innovaatilisele tehnoloogiale tuginev väärtuspõhine keskpanga digiraha. Eesti Panga uurimisprojekt keskendubki sellise tehnoloogia uurimisele ja testimisele.

Turvalisus

Keskpanga digiraha kasutuselevõtul muutub seda toetav tehnoloogiline alustaristu kriitiliseks süsteemiks. Digiraha tehnoloogilise lahenduse usaldusväärsus, turvalisus ja auditeeritavus peavad olema absoluutsed ning seejuures mitte piirama rahaomanike tehingute mahtu ega pikendama arveldusaega. Rahaomanikud peavad saama tehnoloogiat ja süsteemi igal ajal kontrollida viisil, mis ei riiva ühegi osalise privaatsust. Ja kontrolli teostamine peaks olema võimalik ilma keskpanga osaluseta – see tähendab, et ka tavakodanik saab auditeerida, kas keskpank toimetab korrektselt. Seega tuleb juba tehnoloogia väljatöötamise faasis arvestada, et süsteem ei saa sõltuda seda haldava(te) osapool(t)e usaldusväärsusest ning peab suutma tuvastada ka siseründeid.

Kõigi nende eesmärkide saavutamiseks on vaja suure jõudlusega, kulutõhusat ja kvantrünnakutele vastupidavat plokiahela tehnoloogiat, mis tagaks nii süsteemi oleku (kõik komponendid toimivad) kui ka süsteemi toimingute õigsuse, mittetõenäosusliku võltsimiskindluse ja auditeeritavuse. Eesti riik on säärast KSI plokiahela tehnoloogiat kasutanud andmete turvalisuse tagamiseks alates 2012. aastast, mis loob head eeldused selle rakendamiseks ka digiraha alustaristu ülesehitamisel. Uurimisprojekti raames analüüsitaksegi, kas ja kuidas sellist tehnoloogiat saaks rakendada keskpanga digiraha jaoks. Euroopa keskpangad otsustavad ühiselt digitaalse euro projekti algatamise 2021. aasta keskpaigas. Sellele järgneb uurimisetapp kasutajate nõuete ja võimalike teenusepakkujate kaardistamiseks.

Allikad:
Mart Sõrg, Raha. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997.
Ahto Buldas ja Märt Saarepera, General Theory of e-Money Systems. Käsikiri, 2020.