03.09.2024
Ülo Kaasik: investeerimine kliimamuutuse ajastul

Ülo Kaasik
Eesti Panga asepresident
Kliimamuutus on universaalne väljakutse, mis mõjutab kas otsesemalt või kaudsemalt meie kõikide igapäevaelu. Sarnaselt paljudele teistele organisatsioonidele, peab ka Eesti Pank oma tegevustes sellega arvestama ja andma võimalusel oma panuse kliimamuutustega kohanemiseks. Eesti Panga üheks oluliseks ülesandeks on reservide investeerimine finantsturgudel, kus investorid peavad toime tulema nii kliimamuutuste kui ka vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele ülemineku mõjudega. Oma investeerimisotsustes peame ühelt poolt arvesse võtma kliimamuutustega seotud riske, mis võivad mõjutada investeeritavate varade väärtust. Teisalt aga peame investorina ära tundma need uued investeerimisvõimalused, mida pakuvad globaalne roheüleminek ja uued tehnoloogiad.
Kliimarisk ei tähenda ainult kliimamuutustega seotud materiaalseid riske, mis tulenevad üha sagenevate ja ulatuslikumate looduskatastroofide põhjustatud kahjudest. Investori vaatenurgast on lisaks tegemist ka nn roheülemineku riskidega, mille põhjustavad muutuv tarbijakäitumine ja tehnoloogiline innovatsioon maailmas, mis liigub väiksema kasvuhoonegaaside heitega majanduse poole. Üheks roheülemineku riskiks on loomulikult ka see, et muutuvad regulatsioonid erinevates maailma piirkondades või erinevates majanduse harudes. Meil võib tekkida aja jooksul juurde uusi ja olulisi teadmisi, aga samuti võib regulatsioonide muutuse kaasa tuua valijate poliitiliste eelistuste pöördumine nagu hiljutised arengud on näidanud. Investoritel on seetõttu otstarbekas suhtuda kliimariski kui finantsriski ja hinnata selle võimalikku mõju investeeringute tulususele.
Roheüleminek ei ole lineaarne protsess ning see mõjutab ettevõtteid ja terveid majandussektoreid erinevalt ning investoril tuleb tuvastada, kellel on sellest võita ja kellel pigem mitte.
Roheüleminekut võib vaadata ka kui investeerimisvõimalust, mille puhul saab ära kasutada uusi trende ja kliimamuutusi leevendavaid või neid vältivaid innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid. Roheüleminek ei ole lineaarne protsess. Enamgi veel – see üleminek mõjutab ettevõtteid ja terveid majandussektoreid erinevalt ning investoril tuleb tuvastada, kellel on sellest võita ja kellel pigem mitte. Näiteks võivad kivisöe kui ressursi kasutamist piiravad või keelavad regulatiivsed muudatused, aga ka tootmiskulude kallinemine põhjustada kivisöekaevandustega seotud varade väärtuse märkimisväärse languse.
Ajalooliselt pole uute ja murranguliste tehnoloogiate ilmumisel teatud varade iganenuks muutumises või kõrvaletõrjumises midagi uut, kuivõrd inimkond elab praegu juba neljanda tööstusrevolutsiooni ajastul.
Kliimateadlikuma investeerimisstrateegia teostamiseks on erinevaid lähenemisviise. Lihtsamate strateegiate puhul on portfelli sobivad ettevõtted enamalt jaolt juba praegu väiksema süsinikujalajäljega ning näiteks fossiilkütustega seotud varad võivad olla välistatud. Keerukamad strateegiad peavad silmas kas investeeringute pikaajalist kliimaneutraalsuse poole liikumise eesmärki või panustavad ettevõtetesse, kelle tehnoloogiad, tooted või teenused kiirendavad roheüleminekut või aitavad sellele kaasa.
Ajalooliselt pole murranguliste tehnoloogiate ilmumisel teatud varade iganenuks muutumises või kõrvaletõrjumises midagi uut, inimkond elab praegu juba neljanda tööstusrevolutsiooni ajastul.
Koos Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi teiste keskpankadega on Eesti Pank seadnud endale eesmärgi viia keskpanga investeerimisportfell vastavusse Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidega. Seetõttu oleme üldist investeerimisraamistikku täiendanud kliimaga seotud kaalutlustega, pidades samal ajal pidevalt silmas Eesti Panga investeerimisportfelli kui terviku riski- ja tulunäitajaid. See on keerukas ülesanne maailmas, mis on hädas kasvuhoonegaaside vähendamisega Pariisi kliimakokkuleppe lubaduste täitmiseks vajalikus tempos. Kuigi kliimaga seotud kaalutlused võivad ulatuda kaugemale kui vaid rahalise tulu teenimine, on põhieeldus siiski portfelli kuuluvate investeeringute terviklikkuse säilimine, et teeniksime keskpangana keskmises ja pikas perspektiivis stabiilset tulu.
Eesti Panga investeerimisportfelli süsiniku jalajälje vähendamine leiab aset sammhaaval ja varaklasside lõikes on selles erinevusi. Samuti võivad konkreetsed valikud sõltuda portfelli muude eesmärkidega seotud piirangutest. Nii näiteks ei rakenda Eesti Pank kliimariskiga seotud kriteeriume valitsusvõlakirjadele, kuigi Eesti Panga investeerimisportfelli varad on valdavalt paigutatud just sellesse varaklassi. Seetõttu saab portfelli selle osa investeeringute süsinikumahukus alaneda vaid sedamööda, kuidas asjaomased riigid oma majanduse süsinikujalajälge vähendavad.
Eesti Pank alustas oma investeerimisportfelli süsinikujalajälje vähendamist aktsiate varaklassist, kuna see on roheülemineku kontekstis kõige paremini teostatav, kuivõrd enamike suurettevõtete süsinikujalajälje andmed on kättesaadavad ning selle vähendamise trajektoori on võimalik hinnata. Aktsiaportfelli puhul järgime üldist kasvuhoonegaaside heite vähendamise trajektoori, ilma et sel oleks oluline mõju riskiga kaalutud portfelli tootlusele ja investeeringute hajutatusele. Selleks kasutame aktsiafonde, kus on võrreldes tavapärase turuindeksiga (nt S&P500) suurem kaal ettevõtetel, kes järgivad teatud kindlat kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise tempot.
2024. aasta kevadel avaldas Eesti Pank esmakordselt eraldiseisva aruande, milles avalikustasime oma investeerimisportfelli kliimaga seotud finantsandmed, ja jätkame sellega igal aastal.
Aktsiaemitendid, kes on võtnud kohustuse rahvusvahelisi kliimaeesmärke järgida, moodustasid 2023. aasta lõpu seisuga 70% Eesti Panga aktsiaportfelli väärtusest. Kuna kohustuse võtmine ei ole veel garantii, on ülioluline, et emitentide tegeliku süsiniku jalajälje vähendamise hindamine oleks investorile läbipaistev. Seetõttu aitab kliimaandmete kvaliteedi parandamine ning mõõdikute usaldusväärsuse ja järjepidevuse täiustamine teha kliimariskide hinnastamisel paremini kaalutletud otsuseid.
Lisaks eelpool kirjeldatule koosneb Eesti Panga riikideüleste institutsioonide, riikide haldusüksuste ja riiklike agentuuride varaklassi portfell üksnes rohevõlakirjadest, mille emitendid on eelnevalt määratlenud, kuidas finantseeringuid kasutatakse ja võtnud endale kohustuse anda aru investeeringute keskkonnamõju kohta. Rohevõlakirjadega rahastatakse eelkõige taastuvenergia tootmise ja energiatõhususega seotud ning teisi keskkonnateadlikke projekte.
Eelmise aasta kevadel avaldas Eesti Pank esmakordselt eraldiseisva aruande, milles avalikustasime oma investeerimisportfelli kliimaga seotud finantsandmed. Koos Euroopa Keskpanga ja teiste eurosüsteemi keskpankadega jätkame kliimaga seotud finantsandmete avalikustamist igal aastal, võimaldades seeläbi meie portfelli investeeringute süsinikujalajälje dünaamikat paremini jälgida. Sedamööda saame panustada nii kliimariskide paremasse mõistmisse kui ka kliimateadliku investeerimise mõju hindamisse.
Postitatud:
23.01.2025