Rahastamistingimuste halvenemine rahvusvahelistel võlakirjaturgudel mõjutab Eesti pangandussektori rahastamist tänu hoiuste suurele osakaalule vaid vähesel määral.

Inflatsiooni järsk kiirenemine, majanduskasvu väljavaate halvenemine ning suur ebamäärasus edasise arengu suhtes on märkimisväärselt karmistanud rahastamistingimusi rahvusvahelistel võlakirjaturgudel. Karmistunud rahastamistingimused peegelduvad võlakirjade intressimäärades, mis on järsult tõusnud. Näiteks hiljuti Eesti riigi emiteeritud võlakirjade intressimäär kujunes paari aasta taguse ajaga võrreldes mitukümmend korda kõrgemaks. Koos intressimäärade tõusuga on keerulisemaks muutunud ka rahastamise kättesaadavus. Lisaks on Eesti emitentide jaoks rahastamise hinda tõstnud see, et välisinvestorid näevad siinseid riske suuremana tulenevalt Eesti lähedusest sõjapiirkonnale.

Kuidas mõjutab rahastamistingimuste karmistumine rahvusvahelistel võlakirjaturgudel Eestis tegutsevate pankade rahastamist? Eesti pangandussektori jaoks leevendab tekkinud olukorda see, et pankade rahastamine toetub suures osas hoiustele. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on pankade rahastamise struktuur märgatavalt muutunud ning laenude väljastamist finantseerivad pangad praegu väga suures osas hoiustega. Kümme aastat tagasi ületas Eesti pangandussektori laenuportfelli kogumaht hoiuste mahtu (2012. aasta lõpus oli laenude-hoiuste suhtarv 112%) ning pangad pidid lisaks hoiustele kasutama laenude finantseerimiseks muid rahastamisallikaid, toona peamiselt emapankadest saadud vahendeid. Tänaseks on aga kodumaiste hoiuste kiire kasv viimastel aastatel aidanud vähendada Eesti pangandussektori vajadust kaasata oma tegevuse rahastamiseks muid täiendavaid vahendeid. 2022. aasta augusti lõpus ületasid hoiused märgatavalt laenuportfelli ja laenude-hoiuste suhtarv oli 85%.

Kuigi rahastamismudelid on pankadel erinevad ja hoiuste kiire kasv ei ole ühtemoodi iseloomulik kõikidele pankadele, on hoiustele lisaks täiendavaid vahendeid vajavate pankade arv ja osakaal pangandussektoris viimastel aastatel siiski vähenenud. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on turul märksa vähem neid panku, kes kasutasid laenude finantseerimiseks emapankadelt kaasatud vahendeid (vt joonis). Samal ajal on suurenenud nende pankade osakaal, kellel on vajadus kaasata laenude finantseerimiseks täiendavaid vahendeid võlakirjade emiteerimise teel. Kuna Eesti kohalik võlakirjaturg on väike, siis emiteerivad need pangad võlakirju ka välismaistel turgudel, mistõttu rahastamistingimuste halvenemine rahvusvahelistel võlakirjaturgudel mõjutab enim neid panku. Samas ei ole nende pankade osakaal, kellel on vajadus laenuportfelli finantseerida võlakirjade emiteerimisega, kuigi suur ja moodustab pangandussektorist ligikaudu kümnendiku.

Loe pikemalt raha- ja kapitaliturgudel avalduvate pingete mõjust pankade rahastamisele Eesti Panga viimasest Finantsstabiilsuse Ülevaatest.