Hoogne hinnakasv on taltumas. Sellele on jõudsalt kaasa aidanud kiired intresstõusud keskpanga poolt. Majapidamistele ja ettevõtetele on intressitõus tähendanud laenukulude kasvu, kuid teisalt on saanud arvestatav investeerimisvõimalus hoiustamisest, ütles Eesti Panga asepresident Veiko Tali ajalehe Delovõje Vedomosti konverentsil.

Majapidamiste ja ettevõtete tähtajaliste hoiuste maht on nõudmiseni hoiuste arvelt kiiresti kasvanud, ulatudes oktoobris 6 miljardi euroni. Aastaga on tähtajaliste hoiuste maht suurenenud ligi kolm korda. „Hoiustamisest on saanud arvestatav investeerimisvõimalus, eriti arvestades head riski ja tulususe suhet,“ ütles Veiko Tali. Tema sõnul on kiirest kasvust hoolimata kasvuruumi veelgi, aga see sõltub ennekõike hoiustajate endi käitumisest. Ettevõtete hoiustest on praegu tähtajalised umbes 25% ja eraisikute omadest 30%. Võrdluseks - aastatel 2008-2010, mil intressimäärad olid viimati niisama kõrgel tasemel kui praegu, olid need osakaalud vastavalt 40% ja 60%.

Majapidamiste tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär ületas oktoobris 4% piiri. Pikemate tähtaegade või kampaaniate puhul on intress 4,5 % ja kohati rohkemgi. Euroala võrdluses on eraisikute tähtajaliste hoiuste intressimäärad Eestis euroala kõrgeimad ning ettevõtete omad euroala keskmised.

Keskpanga baasintressimäärade tõusust tingitud euribori kasvu tõttu on laenuintressimäärad tänaseks rohkem kui kahekordistunud. See on muutnud nii ettevõtete kui ka majapidamiste rahalise seisu ja toimetuleku keerulisemaks, kuid seni on nad oma laenude tasumisega hästi hakkama saanud. Vaid alla 10% ettevõtetest näevad praegu oma peamise murekohana finantsprobleeme ning laenumaksetega hätta jäänud ettevõtteid on üsna vähe. Majapidamistele on abiks olnud seni suhteliselt madalal püsinud tööpuudus, säästud ja palkade tõus. Värske uuringu kohaselt on seitsmele inimesele kümnest suurim mure üldine kiire hinnakasv ning vaid üks inimene kümnest peab suurimaks mureks laenuintresside ja laenumaksete kasvu.

„Probleemsete laenude tase on Eestis praegu väga madal,“ ütles Tali. Vaid 0,2% ettevõtete ja 0,1% majapidamiste eluasemelaenudest oli oktoobris üle 60 päeva viivises. „Eesti Panga värske analüüsi järgi hakkab probleemsete laenude maht tõenäoliselt lähiajal küll mõnevõrra tõusma, kuid seda väga madalalt tasemelt. Laiemat ohtu majandusele ja finantssüsteemile me selles praegu ei näe,“ ütles Tali.

Laenukasv on aeglustunud, kuid Eestis on kasv olnud kiirem kui euroalal keskmiselt. Sektoriti on erinevused väga suured - kui energeetika ning info- ja side valdkonnas on kasv olnud jätkuvalt kiire, siis tööstuse ja logistika laenuportfell on kahanenud. Uusi eluasemelaene on läinud aastaga võrreldes väljastatud küll umbes veerandi võrra vähem, kuid selline tase on võrreldav pandeemiaeelsete aastatega, mis ongi jätkusuutlikum kui vahepealne kiire kasv.

Läinud aasta juulist on Euroopa Keskpank intressimäärasid tõstnud 10 korda järjest - miinus 0,50 protsendilt 4%-le. Novembris aeglustus hinnatõusutempo euroalal esialgse hinnangu järgi oktoobri 2,9 protsendilt 2,4%-le ning ka energia- ja toiduhindu mittearvestav alusinflatsioon pidurdus oodatust enam. „Inflatsioon on taltumas, kuid enne kui kaaluda intressimäärade alanemist, on vaja veenduda, et inflatsioon on kindlalt kontrolli alla saadud,“ ütles Tali. Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi aeglustub euroala inflatsioon 2% lähedale 2025. aastal.

Veiko Tali fotod

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
5275 055