Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Tänan president Joachim Nagelit külalislahkuse eest ning tema kolleege EKP nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest.

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Lähis-Ida konflikt tekitab jätkuvalt inflatsioonisurvet ning inflatsioon püsib seatud eesmärgist tunduvalt kiirem pikema aja jooksul. Tänane otsus rõhutab meie eesmärki tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel.

EKP ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt on koguinflatsioon 2026. aastal keskmiselt 3,0%, 2027. aastal 2,5% ja 2028. aastal 2,1%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks põhiprognoosi inflatsiooninäitaja olema 2026. aastal 2,5%, 2027. aastal 2,6%, ja 2028. aastal 2,3%. Juuni ettevaatega võrreldes püsib põhiprognoosi 2026. aasta inflatsiooninäitaja muutumatu, ent 2027. ja 2028. aastaks on seda ülespoole korrigeeritud. Majanduskasv on põhiprognoosi kohaselt 2026. aastal 0,9%, 2027. aastal 1,4% ja 2028. aastal 1,5%. Nii 2026. kui ka 2027. aastaks on seda näitajat ülespoole korrigeeritud, kajastades peamiselt euroala majanduse eeldatust suuremat vastupidavust.

Väljavaade on endiselt väga ebakindel, kusjuures inflatsiooniga on seotud tõusuriskid ja majanduskasvu ohustavad langusriskid. Energiašokiga seoses annavad ekspertide koostatud ajakohastatud stsenaariumid ülevaate kasvu ja inflatsiooni mitmesugustest võimalikest suundumustest energiašoki ulatust ja kestust käsitlevate erinevate eelduste korral. Samuti hinnatakse energiašoki kaudset ja teisest mõju.

Tänane otsus näitab, et oleme jätkuvalt hästi valmis toime tulema konfliktist tingitud ebakindlusega. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majandus osutus teises kvartalis vastupidavaks hoolimata energiašoki ebasoodsast mõjust. Kasv oli riikide ja sektorite lõikes laiapõhjaline. See suundumus on tõenäoliselt jätkunud ka kolmandas kvartalis. Töötleva tööstuse sektori aktiivsus on endiselt hea, kuna valitsused teevad suuremaid kulutusi kaitse- ja taristuvaldkonda. Tarbijate seni vähene kindlustunne on paranenud, toetades teenindussektori taastumist algsest energiašokist. Digiteenuste valdkonnas, ettevõtlusinvesteeringutes ja ekspordisektoris on selgelt näha tehisintellektiga seotud tegevuste osatähtsuse kasvu.

Tööturg on püsinud tugev ning töötuse määr jäi juulis muutumatuna 6,4% tasemele. Tööhõive kasv ja tööjõu kasv aeglustuvad jätkuvalt, samal ajal kui tööviljakus on vähehaaval paranenud.

Lähiaja kasvuväljavaade on ekspertide eelmise ettevaatega võrreldes paranenud, mis kajastab eeskätt eratarbimise ja avaliku sektori kulutuste vastupidavust. Keskpikas perspektiivis peaksid tarbimist toetama energiahindade järkjärguline langus ja tugev tööturg. Kasvu elavdavad üha rohkem ettevõtlus- ja eluasemeinvesteeringud. Ekspordi kasvu peaks toetama suurenev välisnõudlus, ent seda pärsivad konkurentsivõime probleemid ja üleilmse kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus.

Kiirem potentsiaalne kasv eeldab struktuurireforme ja seda peab toetama riikide rahanduse usaldusväärsus. Sealjuures on tähtsamateks alustaladeks eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine kogu ELi ühtsel turul, energiapöörde kiirendamine ning hoiuste ja investeeringute liidu lõplik väljakujundamine. Nüüd, kus digieuro õigusraamistikus kokkuleppimise protsess on lõpusirgele jõudmas, rõhutame, et on väga oluline saavutada ühisraha paketiga seotud kokkulepe nii kiiresti kui võimalik. Energiašokiga seotud eelarvepoliitikameetmed peaksid olema ajutised, sihipärased ja asjakohaselt kavandatud.

Inflatsioon

Inflatsiooninäitaja oli juulis 2,9% ja tõusis augustis 3,3%ni. Energiahindade inflatsioon kiirenes juuli 10,3%-lt 14,3%-le. See kajastab tõenäoliselt eeskätt vedelkütuste rafineerimismarginaalide suurt mõju, aga ka kõrgemaid energiatoorme hindu. Toiduainehindade inflatsioon püsis muutumatuna 1,2% tasemel. Energia ja toiduainete komponenti kõrvale jättes alanes inflatsioonimäär juuli 2,5%-lt 2,4%-le, kaubahindade inflatsioon hoogustus 0,9%-lt 1,2%-le ja teenusehindade inflatsioon aeglustus 3,3%-lt 3,0%-le.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid püsis juulis üldjoontes stabiilsena. Palkades ei täheldata praegu olulist reaktsiooni energiašokile. Töötaja kohta makstava hüvitise aastane kasvumäär oli teises kvartalis 3,3% võrreldes 3,5%ga esimeses kvartalis. Tööviljakuse kasv on aidanud ohjeldada ka tööjõu ühikukulude kasvu, mis aeglustus 2,6%-le võrreldes 3,5%ga esimeses kvartalis. Samal ajal kerkis ühiku kohta arvestatava kasumi kasvunäitaja 0,3%-lt 2,2%-le. Kollektiivlepingutega määratud palkade kasv peaks 2027. aasta esimesel poolel EKP palgabaromeetri andmetel mõnevõrra hoogustuma, kerkides 2,7%ni. Lühemaajalised inflatsiooniootused püsivad kõrged, kuid enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on ligikaudu 2% tasemel, mis toetab inflatsiooni stabiliseerumist keskpikas perspektiivis sihteesmärgi lähedal.

Lähis-Ida konflikt ja hiljutised sündmused Venemaa põhjendamatus sõjas Ukraina vastu on energiahindade tõususuundumust veelgi süvendanud. Selle tulemusel peaks koguinflatsioon püsima kuni 2027. aasta keskpaigani sihttasemest oluliselt kiirem. Seejärel peaks energiahindade inflatsioon pidurduma ja olema kuni 2028. aasta keskpaigani negatiivne, aeglustades koguinflatsiooni. Kõrgemate energiahindade mõju peaks järk-järgult üle kanduma toiduainehindade inflatsioonile ja alusinflatsioonile. Ka paranenud majandusväljavaade peaks alusinflatsiooni veidi elavdama. See peaks jätkuvalt kiirenema kuni 2027. aasta alguseni ja püsima siis kogu aasta vältel hoogne, enne kui hakkab 2028. aastal aeglustuma. Kokkuvõttes peaks koguinflatsioon naasma 2027. aasta lõpuks sihttaseme lähedale. Seda suundumust toetab kõrgemate intressimäärade mõju. Jälgime edaspidigi tähelepanelikult energiahinna tõusu ulatust ja püsivust ning selle mõju hinna- ja palgakujundusele, inflatsiooniootustele ja üldisele majandusdünaamikale.

Riskihinnang

Kasvuväljavaadet ohustavad langusriskid. Eeskätt on see tingitud Lähis-Ida konfliktist ja suundumustest Venemaa põhjendamatus sõjas Ukraina vastu. Uued häired energiavarustuses võivad kergitada energiahindu praegu eeldatust veel enam ja püsivamalt. See pärsiks reaalseid sissetulekuid, kulutusi ja investeeringuid. Halvenev meeleolu üleilmsel finantsturul või mõju ülekandumine üleilmsetele võlakirjaturgudele võib karmistada laenutingimusi ja vähendada seeläbi nõudlust. Kaubanduspingete taastekkimine suuremate riikide vahel võib veelgi süvendada ka häireid tarneahelates, vähendada eksporti ning nõrgendada tarbimist ja investeeringuid. Kasv võib aga kujuneda hoogsamaks, kui majandus ja energiaturud suudavad praegustest konfliktidest tingitud häiretega eeldatust rutem kohaneda või kui konfliktidele leitakse jätkusuutlik lahendus. Kasvu võivad eeldatust rohkem hoogustada ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtt euroala ettevõtetes ning kaitse- ja taristukulutused, aga ka reformid, mida tehakse tööviljakuse edendamiseks ja ELi ühisturu väljakujundamise lõpuleviimiseks.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad tõusuriskid. Eeskätt on see tingitud Lähis-Ida konfliktist ja suundumustest Venemaa põhjendamatus sõjas Ukraina vastu. Energiašokk võib veelgi süveneda ning selle mõju muudele hindadele ja palkadele võib kujuneda praegu eeldatust suuremaks. Eelkõige võivad edasiste tarnehäirete või ebatavaliselt külma talve korral tõusta gaasihinnad, kui see langeb kokku varude madala tasemega. Mida kauem püsivad energiahinnad kõrged, seda tõenäolisemalt kiirendavad need kaudsete ja teiseste tagajärgede kaudu inflatsiooni laiemalt. Taastekkinud kaubanduspinged võivad kaasa tuua üleilmsete tarneahelate suurema killustatuse, pärssida kriitilise tähtsusega toorainete pakkumist ja süvendada tootmisvõimsuse piiranguid euroala majanduses. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud, mida võib süvendada El Niño toime intensiivistumine, ning kliima- ja looduskriiside levik laiemalt. Inflatsioon võib seevastu kujuneda aeglasemaks, kui praegustele geopoliitilistele konfliktidele leitaks jätkusuutlik lahendus või kui hiljutise energiahinnašoki kaudsed ja teisesed tagajärjed oleksid eeldatust piiratumad. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel võivad pärssida nõudlust ja seeläbi samuti inflatsiooni pidurdada.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast EKP nõukogu möödunud istungit tõusnud, kajastades sarnaseid suundumusi üleilmsetel turgudel. Pärast intressimäärade tõstmist juunis on ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad kerkinud ning need olid juunis ja juulis 3,8% tasemel võrreldes 3,6%ga mais. Ettevõtete turupõhiste laenuvahendite kulud olid juulis 4,0%, mis on sarnane eelmiste kuudega ja tunduvalt kõrgem kui enne Lähis-Ida konflikti. Ettevõttelaenude aastakasv, mis üldjuhul reageerib rahapoliitika muutustele pikema viitajaga, hoogustus veelgi ning kerkis juulis 4,4%-le võrreldes 4,0%ga mais ja juunis. Ettevõtete võlakirjade emissiooni aastane kasvumäär oli 3,4% võrreldes 3,3%ga mais ja 3,6%ga juunis. Hüpoteeklaenude intressimäärad püsisid juunis ja juulis muutumatult 3,5% tasemel, kusjuures hüpoteeklaenude mahu kasv, mis oli mais ja juunis 3,1%, aeglustus juulis 3,0%-le.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Meie kindel eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.