Rahapoliitika eesmärk
2011. aasta algusest on Eesti euroala liige. Euroalal vastutab ühtse rahapoliitika rakendamise eest eurosüsteem, mis koosneb euroala riikide keskpankadest ja Frankfurdis asuvast Euroopa Keskpangast (EKP). Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises, sellega seonduvate otsuste tegemises ja nende elluviimises.
Eurosüsteemi rahapoliitika esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal[1]. EKP määratluse järgi on hinnastabiilsus euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasv keskpika aja jooksul 2% tasemel.
Ohustamata hinnastabiilsust, toetab eurosüsteem Euroopa Liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata saavutada ühiseid eesmärke[2].
Euroopa Liidu toimimise lepingu järgi on eurosüsteemi eesmärkidel selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel.
Rahapoliitika abil saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majanduskasvu ja tööhõive liigset tasakaalustamatust, kui see on kooskõlas hinnastabiilsuse säilitamise eesmärgiga. Keskpank mõjutab seda, kui kallis on laenuraha hind majanduses (ehk kas intressimäärad on kõrged või madalad). Odav laenuraha annab majanduskasvule hoogu, samas kui kallis laenuraha pidurdab majanduskasvu ning selle kaudu ka hinnatõusu.
[1] See on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 1.
[2] Liidu eesmärgid on esitatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3.