Rahapoliitika toimimine

Keskpank on ainus pangatähtede väljastaja ja kommertspankade kohustuslike reservide kehtestaja ehk monopolistlik baasraha pakkuja. Seetõttu on keskpangal võimalik ka määrata, millistel tingimustel pangad keskpangast laenu võtta saavad ning seeläbi mõjutada pankadevahelise rahaturu tingimusi.

Muutus keskpanga kehtestatud rahapoliitilistes intressimäärades käivitab lühiajaliselt hulga mehhanisme ja mõjutab majandusosaliste tegutsemist. Lõpptulemusena mängib see omakorda rolli niisuguste reaalmajanduse näitajate arengus, nagu toodangumaht ja hinnad. Seda mehhanismi nimetatakse rahapoliitika ülekandemehhanismiks. Kuigi rahapoliitika ülekandemehhanismi põhijooni mõistetakse hästi, on see oma põhiolemuselt äärmiselt keerukas.

Raha neutraalsuse põhimõte

Raha pikaajalise neutraalsuse põhimõte on makromajandusliku mõtlemise ja teoreetiliste raamistike alus. Majanduses määravad sissetulekute ja tööhõive taseme pikemas vaates eelkõige reaalsed pakkumisega seotud tegurid, näiteks tehnoloogia, rahvastiku juurdekasv või majandusosaliste eelistused.

Lühiajaliselt avaldab raha koguse muutus majanduses mõju suhtelistele hindadele, sest mõned hinnad on jäigemad kui teised (nt palk), aga osad hinnad paindlikumad (nt tarbekaubad). Seetõttu tõusevad rahakoguse suurenemise taustal tarbekaupade hinnad kiiremini kui palgad. Ajutiselt ostujõud väheneb.

Pikaajaliselt, s.t pärast seda, kui majandus on kohandunud, peegeldub majanduses oleva raha koguse muutus üksnes üldist hinnataset ega mõjuta püsivalt selliseid näitajaid, nagu näiteks kogutoodang või tööpuudus.

Inflatsioon – monetaarne ehk rahaline nähtus

Pikaajaliselt saab keskpank aidata majanduse kasvupotentsiaali tõsta üksnes säilitades keskkonna, kus hinnad on stabiilsed. Keskpank ei saa pikaajaliselt majanduskasvu toetada, paisutades rahapakkumist või hoides lühiajalisi intressimäärasid tasemel, mis ei ole kooskõlas hinnastabiilsusega. Mõjutada saab vaid üldist hinnataset.

Inflatsioon on rahaline nähtus. Nagu kinnitab hulk empiirilisi uuringuid, seondub pikemaajaline kõrge inflatsioon tavaliselt rahamassi kiire kasvuga (näiteks varaostud). Kuigi muud tegurid (näiteks kõikumised kogunõudluses, tehnoloogilised muutused või tooraine hinnast tingitud šokid) võivad mõjutada hindade lühiajalist arengut, on aja jooksul võimalik nende mõju tasakaalustada, kohandades mõnevõrra rahapoliitikat.

Vaata lisaks