Hinnastabiilsuse tähtsus
Hinnastabiilsuse eesmärk tähendab, et vältida tuleb pikaaegseid nii liiga kõrge inflatsiooni- kui ka deflatsiooniperioode.
Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade üldine tõus pikema aja jooksul, mille tulemusel raha väärtus ja ostujõud vähenevad. Deflatsioon on seevastu kaupade ja teenuste hindade üldine langus pikema aja jooksul. Liigkiire inflatsioon on kahjulik mitmel põhjusel: see muudab majandusotsuste tegemise keeruliseks ja aeglustab majanduskasvu; lisaks vähendab inflatsioon säästude väärtust. Deflatsiooniga kaasneb oht, et üldise hinnataseme langedes lükkavad inimesed edasi oma tarbimist, ettevõtted aga oma investeeringuid, ning majanduskasv aeglustub. Võib tekkida "deflatsioonilõks", millest väljuda on väga keeruline. Tagasi maksmata laenude reaalne väärtus suureneb, mistõttu satuvad laenuvõtjad raskustesse ning laenukahjumid hakkavad ohustama ka finantsasutusi. Ettevõtetel on tihti raske palkasid langetada, isegi siis, kui nende toodangu hind langeb. See toob kaasa töötuse suurenemise ning pankrottide arvu kasvu.
Hinnastabiilsus aitab saavutada kõrgemat tööhõivet ja suuremat majandusaktiivsust, kuna see
- suurendab läbipaistvust – kui hinnatase on stabiilne, mõistavad inimesed paremini hindade suhtelist muutust (s.o ühe kauba hinna muutus teise kauba hinna suhtes) ega aja seda segamini hinnataseme üldise muutusega. See võimaldab neil teha põhjendatud tarbimis- ja investeerimisotsuseid ning paigutada ressursse tõhusamalt;
- vähendab inflatsiooniriski preemiat intressimäärades – kui võlausaldajad on kindlad, et hinnad püsivad tulevikus stabiilsed, ei nõua nad varade hoiustamisega seotud inflatsiooniriski kompenseerimiseks lisakasumit ehk inflatsiooniriski preemiat. See alandab omakorda reaalintressimäärasid ja lihtsustab investeerimist;
- vähendab tõenäosust, et eraisikud ja ettevõtted kaitsevad end inflatsiooni või deflatsiooni eest, näiteks sidudes lepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid hindade muutusega. Samuti võib kõrge inflatsioon ajendada varuma mitterahalisi varasid (näiteks kinnisvara);
- vähendab maksu- ja sotsiaalsüsteemi põhjustatud moonutusi, mis mõjutavad majandusosaliste käitumist. Inflatsioon või deflatsioon võib selliseid moonutusi süvendada, sest tavaliselt ei võimalda eelarvesüsteemid siduda maksumäärasid ja sotsiaalkindlustusmakseid inflatsioonimääraga;
- aitab vältida sissetulekute ja rikkuse ümberjaotumist ootamatu inflatsiooni või deflatsiooni tagajärjel. Ootamatu inflatsioon või deflatsioon mõjutab eelkõige vähekindlustatud ühiskonnarühmasid, kellel on tavaliselt vähem võimalusi ennast taoliste hinnaliikumiste vastu kaitsta.
Hinnastabiilsuse kvantitatiivne määratlus
1998. aastal sõnastas EKP nõukogu hinnastabiilsuse kvantitatiivse määratluse: "Hinnastabiilsus tähendab euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) aastakasvu alla 2%. Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul". Lisaks selgitas nõukogu 2003. aasta mais, et kooskõlas selle eesmärgiga püüab ta hoida inflatsioonimäärad „keskpika aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal". 2021. aasta juulis avaldas Euroopa Keskpanga nõukogu uuendatud rahapoliitika strateegia ning nõukogu hinnangul on parim viis hinnastabiilsuse säilitamiseks hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemel. Inflatsioonieesmärk on sümmeetriline, mis tähendab, et võrdselt soovimatud on nii negatiivsed kui ka positiivsed kõrvalekalded eesmärgist.
Miks „2% tasemel"?
Inflatsioonimäär 2% tasemel on piisavalt madal, et majandus saaks hinnastabiilsusest täiel määral kasu ja samuti rõhutab see eurosüsteemi kohustust tagada sobiv inflatsioonitase, et
- vältida deflatsiooniriski. Hinnalanguse (deflatsiooni) tingimustes ei pruugi rahapoliitika intressimäärade abil suuta piisavalt majandust ergutada. Seega on rahapoliitikaga deflatsiooni vastu raskem võidelda kui inflatsiooni vastu. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et hinnataseme muutuste mõõtmisel võivad tekkida vead;
- toime tulla riikidevaheliste inflatsioonierinevuste mõjuga euroalal. See aitab vältida olukorda, kus osades riikides on liiga madal inflatsioon või isegi deflatsioon.