Keskpanga reservid

Eesti Panga reservid tagavad keskpanga sõltumatuse valitsusest ja kindlustavad, et võimalike kahjude katteks on olemas piisavalt kapitali. Laiemalt toetavad reservid euroala rahasüsteemi usaldusväärsust ning Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilsust.

2022. aasta lõpus oli Eesti Panga investeerimisvarade väärtus 1,76 miljardit eurot1, mis võrdub umbes 5%ga sisemajanduse kogutoodangust. Investeerimisvarad olid paigutatud valdavalt kvaliteetsetesse võlakirjadesse ja osaliselt ka arenenud riikide aktsiaturgudele. Aktsiainvesteeringud on tehtud peamiselt riskide hajutamiseks, aga ka selleks, et teenida täiendavat tulu.

Välisvaluutades nomineeritud osa väärtus reservides oli 2022. aasta lõpus 1,58 miljardit eurot. Välisvaluutareservi moodustasid USA, Austraalia, Kanada ja Ühendkuningriigi riigivõlakirjad, USA hüpoteegiga tagatud väärtpaberid ning riigiüleste institutsioonide võlakirjad. Aktsiaportfelli suuruseks oli aasta lõpus 180 miljonit eurot.

Eesti Panga investeerimisvarade tootlus oli 2022. aastal olenemata portfelli konservatiivset varade jaotust arvestades väga negatiivne: 157 miljonit eurot ehk ligi -9%.

Kulda on Eesti Pangal 8250 Troy untsi ehk 256,6 kg ning seda on keskpank säilitanud pigem ajaloolistel kui finantsilistel põhjustel. Taasiseseisvumisaja algul müüdi suurem osa Eesti Panga kullavarudest maha, et soetada selle asemel võlakirju, mis võimaldasid paremini täita reservidega seatud eesmärke.

Välisreservid on kõigil euroala liikmesriikide keskpankadel ja neid reserve saab vajaduse korral kasutada eurosüsteemi vahetuskursipoliitika reguleerimiseks.

Pärast euroalaga liitumist 2011. aastal kandis Eesti Pank varasid ka Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi. Selle kohta on Eesti Panga bilansis 103 miljoni euro suurune nõue Euroopa Keskpanga vastu.

 

[1] Eesti Panga reservide suurus on seotud ja piiratud netofinantsvarade kokkuleppega. Kokkulepe on sõlmitud euroala riikide keskpankade ja Euroopa Keskpanga vahel. Selles nähakse ette eeskirjad ja piirangud rahapoliitikavälistele finantsvaradele, mis on seotud riikide keskpankade riigisiseste ülesannete täitmisega, sh keskpanga reservide haldamisega. Netofinantsvarade kokkulepet kasutatakse selleks, et kooskõlas rahapoliitiliste eesmärkidega piirata riikide keskpankade võimet luua likviidsust. Netofinantsvarade suurus sõltub nii keskpanga bilansis olevate varade kui ka kohustuste suurusest.