2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste oma kasvas

Taavi Raudsaar
Eesti Panga ökonomist
  • Ettevõtete võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on madal ja ettevõtted suudavad investeeringuid rahastada omavahenditest
  • Eesti ettevõtete laenamine Eestist suurenes, välismaalt vähenes
  • Majapidamised laenavad hoogsalt nii kinnisvara ostuks kui ka tarbimiseks
  • Välismaale paigutati 2017. aastal ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

Ettevõtete võlg vähenes 2017. aastal ligikaudu 1%. Võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on nende  hiljutisest kasvust hoolimata madal ning ettevõtted saavad investeeringuid rahastada ja varusid soetada omavahenditest. Peale selle on ettevõtted vähendanud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste mahtu. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, mis kajastab suhteliselt head ligipääsu siinsetele pangalaenudele.

Majapidamised ostavad hoogsalt eluasemeid ja autosid, mistõttu kasvasid nende võlakohustused möödunud aastal 7%. Kuigi kiirest laenukasvust tulenevad riskid on suurenenud, pehmendab riske asjaolu, et võlakohustuste kasv ei ületa säästude ja sissetulekute oma. Pankade aktiivsus tarbimislaenude turul suurenes ning nende väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv 2017. aastal kiirenes. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv aeglustus.

Eesti erasektori (st ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe vähenes 2017. aastal märkimisväärselt ja oli aasta lõpus 116%. Vähenemine toimus tänu ettevõtete võla kahanemisele ja nominaalse SKP kiirele kasvule. Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega võrreldes märksa paremas kooskõlas. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal natuke ja oli aasta lõpus 9,5% SKPst.

Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool kasvas ühe miljardi euroni ehk üle 4%ni SKPst. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasanud. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Netolaenuandja positsioon tähendab küll, et välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajad paranevad, kuid samal ajal mõjuvad väiksemad investeeringud halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

 

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender

Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas.


Lisateave:
Hanna Jürgenson
Tel: 668 0959
E-post: hanna.jyrgenson [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee