Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul on Omniva sularahateenus hea näide paindlikust lahendusest, millega pakkuda maapiirkondades inimestele vajalikku teenust.

“Postifirma Omniva teenus on kiiduväärt, sest sellega saavad inimesed igal pool Eestis ligipääsu sularahale. Tegemist on mõistliku ja paindliku lahendusega,” ütles Ardo Hansson.

Eelmise aasta septembris vastas Hansson Riigikogus saadikute arupärimisele pangateenuste kättesaadavuse kohta Eestis. Sealhulgas tõstis Hansson esile mujal riikides proovitud paindlikke lahendusi sularahateenuse pakkumisel maapiirkondades.

 “Väljendasin mullu sügisel samateemalisel arutelul Riigikogus veendunumust, et eelkõige kommertspangad, aga ka riik suudavad pakkuda senisest paremaid lahendusi. Riik on Omniva kaudu esimese sammu astunud, kuid see ei peaks olema viimane samm olukorra parandamisel,” märkis Hansson.

Hanssoni sõnul peaksid kommertspangad senisest selgemini sõnastama oma nägemust pangateenuste kättesaadavuse teemal ja tulema ise välja ühiskondlikult aktsepteeritud lahendustega.

Allpool on väljavõtted Ardo Hanssoni kõnest Riigikogus eelmise aasta septembris:

“Kokkuvõttes võiks Eesti Panga hinnangul sularaha- ja makseteenuste üle-eestiline pakkumine olla üldpõhimõttena majanduslikult tõhus. Samas peab ligipääs pangateenusele olema inimestele Eestis kättesaadav, seega peame Eestis leidma paindlikke alternatiivsed lahendusi.

Ma ei leia, et kommertspangad peaksid üleval hoidma ebamõistlikult suurt kontorite ja sularahaautomaatide võrgustikku. Ja siinkohal pole erilist vahet, kas seda peaksid üleval pangakliendid või Eesti maksumaksja, tegemist on ikkagi ebamõistlikult kuluka lahendusega.

Samas aga peaksid kommertspangad senisest selgemini sõnastama oma nägemust pangateenuste kättesaadavuse teemal ja tulema ise välja ühiskondlikult aktsepteeritud lahendustega.

Pakun välja ka teiste riikide kogemustel põhinevaid erinevaid võimalusi, mida pangad ja riik võiksid pangateenuste kättesaadavuse arutelus kaaluda:

• Sularaha-tagasi-süsteem poodides – inimesed saaksid poodides maksta pangakaardiga toiduarve eest, aga lasta arvelt võtta rohkem raha maha ning saada see kätte sularahana poest. Selleks peaksid aga kommertspangad pakkuma võimalust, et kaupmees selle teenuse puhul ei pea maksma pangale protsenti väljavõetava sularaha eest. Kommertspankade võit oleks efektiivsem sularahavõrgustik, kaupmehed saaksid poodidesse suurema hulga kliente ning inimesed saaksid turvalise ja mugava võimaluse sularaha välja võtta.

• Riigipunktid – laia otstarbega kontorid, kuhu riik ning ka pangad ja muud ettevõtted koondavad kokku erinevad teenused. Näiteks saaksid maapiirkondade inimesed teatud regulaarsusega sooritada makseid ning saaksid kätte sularaha, ravimeid, kirja ja lehti ning muid teenuseid. Tõenäoliselt tuleks inimestel raha ja ravimeid ette tellida, kuid see tooks teenuse inimestele lähematele. Riigi ja ettevõtete jaoks oleks see mõistlikum, kui pidada üleval ühe ülesandega kontoreid.

• Riigipoolne hange teenuse pakkumiseks – riik kas siis keskvalitsuse, riigiettevõtte või kohalike omavalitsuse ühishanke kaudu tellib teenust maapiirkondades pangateenuse pakkumiseks. Sarnast lahendust kasutas Rootsis posti- ja telekomiagentuur PTS, kes valitsuse tellimusel tegi riigihanke 2008. aastal, et teenindada 15 omavalitsust ja 73 piirkonda riigis sularahaga.

• Nõuded või veenvad „head tavad“ pangakontorite sulgemisel eelkõige maapiirkondades – Kanadas on olemas pangakontorite sulgemise nõuded ja Austraalias on pangakontorite sulgemise puhuks sealne pangaliit kehtestanud head tavad.

• Omavalitsuste ja pankade koostöö inimeste koolitamisel – regulaarne koolituse pakkumine pankade poolt internetipanga kasutamiseks Vaata Maailma kunagise projekti eeskujul. Omavalitsus aitab selgitada välja, kes inimestest vajab koolitust ja koondab kokku huvilisi ning pangad aitavad koolituste korraldamisel inimeste, arvutite ja oskusteabega.

• Omavalitsuste ja pankade koostöö sularaha pakkumisel – omavalitsus vahendab kommertspankade abiga sularaha ja makseteenuseid inimestele, kellel on raskusi liikumisega või arvuti kasutamisega. Eelkõige võiks see sobida vanemate inimeste abistamiseks või nende jaoks, kellel on liikumis- või nägemisraskusi. Omavalitsus saab välja selgitada, kellel piirkonna inimestest on raskusi ning sellest lähtuvalt pakub abi sularaha kojuviimisel või näiteks elektriarve maksmisel.

Ardo Hanssoni vastuse täistekst on leitav Eesti Panga veebilehelt.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
Meediapäringud: [email protected]
https://twitter.com/EestiPank