Depressiivne väliskeskkond hoiab Eesti hinnakasvu vaos

Märksõnad: 
Natalja Viilmann
Eesti Panga vanemökonomist

Statistikaameti teatel olid Eesti tarbijahinnad 2019. aasta viimasel kuul 0,3 protsenti väiksemad kui novembris. Kõige suuremad muutused tõid kaasa veetariifide langus Tallinnas, elektri ja sideteenuste odavnemine ning alkoholiaktsiisi alandamise järelmõju. Aasta arvestuses püsis inflatsioon Eestis detsembris 1,8 protsenti. Aasta lõpukuudel oli inflatsioonisurve tavatult väike ning 2018. aasta keskmisega võrreldes tõusis keskmine tarbijahinnaindeks 2019. aastal 2,3 protsenti.

Möödunud aasta oli paljudele ettevõtetele keerukas. Töötajate palku tuli tõsta, aga hindu paljud ettevõtted samal ajal kergitada ei saanud. Probleemid olid eriti ilmeka eksportijate jaoks, sest välisturgudel ollakse valdavalt hinnavõtjad. Ekspordihindade ulatuslik langus ja mitme valuutakursi odavnemine euro suhtes pingestasid olukorda tuntavalt.

Lähikuudel näeme aastase inflatsioonimäära suuremat kõikumist, kuid hinnatõus jääb endiselt pigem vaoshoituks. Peamised riskid on eelkõige seotud naftahindade edasise arenguga ning üldisemalt palga- ja hinnakujunduses tekkinud survega. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb 2020. aasta keskmine tarbijahindade kasv 2 protsendi lähedale.


Lisateave:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee

Meediapäringud: press [at] eestipank.ee