Eesti hinnad on kolme aasta tagusel tasemel

Märksõnad: 
Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist
  • Erinevalt ülejäänud euroalast Eesti hinnatase alaneb, sest siinsed energia hinnad reageerivad nafta maailmaturu hinna muutusele vahetumalt
  • Nüüdseks pea kaks aastat kestnud deflatsioon on olnud tarbijatele soodne, kuna sundkulutused energiale ja osadele toidukaupadele on vähenenud
  • Kesine nõudlus ja hinnatõus välisturgudel ahendab ettevõtete ekspordivõimalusi. Suhteliselt paremas olukorras on siseturu teenindamisele orienteeritud ettevõtted
  • Lähikuudel mõjutavad tarbijahindu veebruaris jõustunud maksutõusud

Eesti tarbijahinnaindeks (THI) jätkas jaanuaris langemist. Statistikaameti teatel alanes hinnatase jaanuaris eelmise aasta detsembriga võrreldes 0,1% ning eelmise aasta jaanuariga võrreldes 0,6%. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud ja ulatus jaanuaris 0,4%ni. Praegune hinnatõus euroalal jääb siiski alla Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärgile hoida hinnatõus alla kahe protsendi, kuid selle lähedal.

Eesti ja euroala inflatsioon lahknevad olulisel määral energia hindade tõttu. Eestis on energiakandjad odavnenud rohkem kui euroala riikides keskmiselt, sest maksude ja jaotuskulude osakaal energia hinnas on Eestis umbes kolmandiku võrra väiksem. Nafta odavnemise kandumine tarbijahindadesse on seetõttu vahetum: nafta odavnemine kahandas jaanuari inflatsiooni Eestis 1 protsendipunkti võrra ja euroalal tervikuna 0,6 protsendipunkti võrra.

Nüüdseks pea kaks aastat kestnud deflatsioon on olnud tarbijatele soodne, sest sundkulutused energiale ja osadele toidukaupadele on vähenenud. Inflatsioonisurve puudumine regioonis tervikuna on aga olnud ettevõtete jaoks probleem. Kesine nõudlus ja hinnatõus välisturgudel ahendab ettevõtete ekspordivõimalusi. Suhteliselt paremas olukorras on siseturu teenindamisele orienteeritud ettevõtted, sest majapidamiste reaalse sissetuleku kasv toetab müüki koduturul. Seda kinnitab ka jaemüügi maht, mis kasvas detsembris 10%, kõigi aegade suurima 510 miljoni euroni. Alusinflatsioon, mis kajastab valdavalt sisemaist hinnaarengut, oli jaanuaris 0,9%. Teenused kallinesid seejuures 1,6% ja tööstuskaubad 0,5%.

Praegune hinnatase on võrreldav kolme aasta taguse ajaga, kuid viimase kümne aasta jooksul kokku on hinnatase Eestis kerkinud 43%. Administratiivselt reguleeritud hinnad (valdavalt erinevad avalikud teenused ja osa energiahindadest) on seejuures tõstnud üldist hinnataset 4% ja tarbimismaksud 9%. Lähikuudel mõjutavad samuti tarbijahindu veebruaris jõustunud maksutõusud. Aktsiisitõusud kergitavad sel aastal hinnataset ligikaudu 0,7% ning annavad sellega enam kui poole selleks aastaks prognoositud 1,2%-suurusest inflatsioonist. Osa hinnatõusust viibib ettevõtete laovarude tõttu: alkoholi letihindadesse jõuab aktsiisitõus eeldatavasti alles paari kuu jooksul, samas kui mootorikütuse jaehinnad tanklates tõusid juba veebruari esimestel päevadel. Pärast tänavusi aktsiisitõuse jäävad mootorikütuste hinnad Eestis siiski umbes viiendiku võrra madalamaks kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt.

Eesti THI inflatsioon


Eesti Panga kõneisikute pildid asuvad keskpanga fotopangas www.eestipank.ee/press/fotopank

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee