Eesti hinnatase langeb välismaiste tegurite survel

Märksõnad: 
Rasmus Kattai
Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist
  • Eesti veebruarikuise hinnalanguse peapõhjus oli toorainete jätkuv odavnemine maailmaturul
  • Mootorikütused odavnesid veebruaris hoolimata sellest, et euro kurss dollarisse on nõrgenenud ja kehtima hakkasid kõrgemad aktsiisimäärad
  • Eesti ettevõtted kasutavad imporditud tooraineid tootmissisendina, mistõttu on aeglustunud alusinflatsioon
  • Ebakindel olukord maailmamajanduses hoiab tarbijate ootusi väiksena ning pidurdab tarbijahindade kasvu nii Eestis kui ka euroalal

Tarbijahinnaindeks langes veebruaris statistikaameti teatel aasta varasema ajaga võrreldes 0,5%. Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeks alanes samuti ja tarbijahinnad odavnesid aastaga 0,2%. 

Eesti hinnalanguse peapõhjus oli veebruaris see, et toorained odavnesid maailmaturul edasi. Välisturgude hinnalangus mõjutab Eesti tarbijahindu mitme kanali kaudu. Otsene mõju tuleb imporditud energia ja toidukaupade odavnemisest. Pärast seda, kui elekter jaanuaris külma ilma tõttu ajutiselt kallines, kiirenes energia hinna langus veebruaris 8,9%ni. Mootorikütused odavnesid veebruaris aasta varasema ajaga võrreldes 10,1% hoolimata sellest, et euro on USA dollari suhtes nõrgenenud ning mootorikütuste aktsiis veebruaris suurenes.

Kuigi euro on dollari suhtes nõrgenenud, on kõiki kaubanduspartnereid ja tehinguvaluutasid arvesse võttev nominaalne efektiivne vahetuskurss Eesti jaoks viimase aasta jooksul järjepidevalt kallinenud. Selle põhjuseks on valdavalt Vene rubla kursi kiire langus ning Venemaa vähenenud, kuid siiski oluline osa Eesti kaubavahetuses. Valuutakursside erisuunaliste liikumiste kogumõju on aeglustanud Eesti inflatsiooni hinnanguliselt umbes ühe protsendipunkti võrra.  

Toormete odavnemise mõju jõuab Eesti tarbijahindadesse ka kaudselt, sest Eesti ettevõtted kasutavad imporditud tooraineid tootmissisendina. Seetõttu aeglustus alusinflatsioon ehk tööstuskaupade ja teenuste hinna kasv ning oli veebruaris 1,3%. Peale selle, et mõned tootmissisendid on odavnenud, on alusinflatsiooni vähendanud ka väike majandusaktiivsus.

Inflatsiooni mõjutavad ka tarbijate ootused. Ebakindel olukord maailmamajanduses pidurdab tarbijahindade kasvu nii Eestis kui ka kogu euroalal. Majandusanalüütikute kaks aastat ette vaatav prognoos Eesti inflatsiooni kohta (ingl consensus forecast) on prognoositavat inflatsiooni järk-järgult vähendanud, 2,3%ni.  Arvutused viitavad sellele, et Eesti inflatsioon on viimastel aastatel olnud ootuste tõttu ligikaudu 0,8 protsendipunkti väiksem. Eesti Panga detsembris avaldatud majandusprognoosi kohaselt oli oodatav hinnakasv 2016. aastaks 1,2%, kuid viimastel kuudel odavnenud toorainete tõttu on tõenäolisem, et hinnakasv kujuneb väiksemaks.


Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee