Eesti majanduskasvu kiiruse määrab riigi ja ettevõtete konkurentsivõime

  • Eesti eksporti ja majandust on ergutanud soodsam väliskeskkond
  • Majanduskasvu kiirenemiseks peavad investeeringud jõudsalt suurenema
  • Investeeringuid ja majanduskasvu aitaks elavdada stabiilsem maksukeskkond
  • Konkurentsivõime sõltub ettevõtete suutlikkusest tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka

Eesti majandus elavnes eelmise aasta lõpus ja elavnemine on jätkunud ka selle aasta esimestel kuudel. Enamiku partnerriikide majandusseis on paranenud ja väliskaubandusaktiivsus suurenenud, mis on soodustanud Eesti eksporti ning seeläbi ka majanduskasvu. Selle aasta alguses on kaubaekspordi maht kasvanud tempos, mis on suurendanud turuosa välisturgudel, ning see tõendab Eesti ettevõtete toodangu konkurentsivõimelisust. Samas ei taga praeguseks kätte võidetud turupositsioon ekspordi edukust ega majanduskasvu järgmisteks aastateks. Selleks tuleb ettevõtetel konkurentsivõimet pidevalt tõsta. Konkurentsivõime kasvatamise ja majandusarengu seisukohalt on oluline, kas ettevõtted suudavad tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka.

Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub ettevõtete võimekusest nappivat tööjõudu tõhusamalt rakendada. Erasektori kindlustunde näitajad viitavad optimismile lähituleviku suhtes ja ettevõtted soovivad töötajaid juurde värvata, mis ennustab tootmismahtude suurenemist. Probleemiks on aga sobiva tööjõu vähesus, mille tõttu on täitmata töökohtade arv juba mõnda aega suurenenud ja majanduskasvu piirab üha enam tööjõupuudus. Kuna hõivatute hulk on jõudnud maksimumi lähedale, saab majanduse edasine kasv põhineda ettevõtete seesmisel arengul või tööjõu ümberpaiknemisel vähetootlikest ettevõtetest ja valdkondadest tootlikumaisse. Mõlemal juhul on vaja ka senisest enam investeeringuid.

Investeeringute jätkuv madalseis ohustab majanduskasvu taastumist. Ettevõtete investeeringud on vähenenud neli aastat ja see on juba ahendanud majanduskasvu kiirenemise võimalusi. Osaliselt võib senise madala investeerimisaktiivsuse taga näha objektiivseid põhjusi, nagu ebakindlus nõudluse taastumise suhtes välisturgudel ja olemasolevate ressursside alarakendatus. Praeguseks on aga Eesti ettevõtete investeeringud langenud alla Euroopa Liidu keskmist, kui võrrelda investeeringute suhet lisandväärtusesse. See on nõrk tulemus riigi jaoks, kus investeeringutega soetatud tootmiskapitali on töötaja kohta märgatavalt vähem kui arenenumates riikides. Tulutasemes järele jõudmiseks on vaja senisest märgatavalt kiiremini suurendada kapitali hulka majanduses ja investeerida tipptehnoloogiatesse.

Valitsus peaks majanduse kasvu ja konkurentsivõimet toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. Ettevõtete investeeringud sõltuvad kindlusest tuleviku suhtes, mis omakorda sõltub majandus-, sealhulgas maksupoliitika usaldusväärsusest. Seni on maksusüsteemi sagedased ja vähest reageerimisaega jätvad muudatused ebakindlust pigem suurendanud, mida kinnitavad ka ettevõtete järjest halvenevad hinnangud maksukeskkonnale. Olukorras, kus tööturg on pigem ülekuumenenud ja siseturule suunatud ettevõtete kasvul pole olulisi takistusi olnud, poleks pikaajalist majanduskasvu silmas pidades otstarbekas valitsemissektori eelarve puudujäägi arvelt nõudlust stimuleerida. Ajal, mil tööjõud kallineb ja kahaneb, võib see hoopis takistada ettevõtete konkurentsivõime säilitamist ja suurendamist.


Eesti Pank koostab Eesti majanduse ülevaate neli korda aastas. Juunis ja detsembris avaldab keskpank selle koos järgmise kahe aasta majandusprognoosiga ning märtsis ja septembris avaldab majanduse ülevaate ilma prognoosita.

Selle teate aluseks oleva Eesti Panga majandusülevaate täisteksti leiad väljaandest Rahapoliitika ja Majandus 1/2017.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee