Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk püstitas kolmandas kvartalis rekordi

  • Jooksevkonto ülejääk oli 2016. aasta kolmandas kvartalis 289 miljonit eurot ehk 5,5% SKPst (2015. aasta kolmandas kvartalis 3,3% SKPst). Ülejäägi suurenemise tagasid kaupade ja teenuste ülejäägi kasv ning investeeringutulude netoväljavoolu vähenemine
  • Kaupade ja teenuste eksport oli 4,3 ning import 3,9 miljardit eurot; eksport suurenes ennaktempos
  • Investeeringutulude netoväljavool vähenes 15%

Kaupade ja teenuste konto oli 360 miljoni euro suuruses ülejäägis; kaupade ja teenuste eksport kasvas 2015. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 5% ja import 3%. Kaupade ekspordi-impordi puudujääk oli 193 miljonit eurot, mida oli neljandiku võrra vähem kui eelmise aasta samas kvartalis. Puudujääk vähenes eelkõige seetõttu, et kaupade väljavedu suurenes kiiremini kui sissevedu, vastavalt 5% ja 2%. Kasvas kõigi peamiste kaubarühmade, välja arvatud toidukaupade eksport. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli kõigi aegade suurim ehk 552 miljonit eurot, 9% rohkem kui 2015. aasta kolmandas kvartalis. Teenuste eksport kasvas 6% ja import 5%. Jõudsalt suurenes ehitus-, arvuti-, hooldus- ja remondi- ning muude äriteenuste eksport.

Investeeringutulu ja muude tulude netoväljavool1 oli 70 miljonit eurot ehk 15% vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis. Selle põhjuseks oli otseinvesteeringutulu netoväljavoolu vähenemine ning portfelli- ja muu investeeringutulu netosissevoolu suurenemine. Mõnevõrra kasvasid ka Euroopa Liidu fondidest makstavad põllumajandustoetused. Samal ajal tehti sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse kaks korda suuremas mahus kui 2015. aasta kolmandas kvartalis. Tööjõutulu netosissevool oli sama nagu aasta tagasi.

Kapitalikonto ülejääk vähenes 2015. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes viiendiku võrra ja oli 81 miljonit eurot. Selle põhjus oli Euroopa Liidu tõukefondide toetuste mahu mõningane vähenemine, aga ka asjaolu, et 2015. aasta kolmandas kvartalis teeniti märkimisväärset tulu saastekvootide müügist.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) oli 370 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes endiselt netolaenuandja. Üksikasjalikumalt vaata välisrahastamise statistika kommentaarist link.

1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

Joonis 1. Jooksevkonto struktuur, % SKPst
Jooksevkonto struktuur, % SKP-st


Joonis 2. Netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) / jooksev- ja kapitalikonto summa, % SKPst
Netolaenuandmine (+) ja netolaenuvõtmine (-) ehk jooksev- ja kapitalikonto summa, % SKPst


2016. aasta esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 9. märtsil 2017 kell 8.

Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikapressiteate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistikateade keskendub jooksev- ja kapitalikonto peamise arengu kirjeldamisele. Välisrahastamise statistikateade käsitleb põhjalikumalt maksebilansi finantskonto, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikat (vt välissektori statistika).


Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Reet Kirt
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0894
E-post: Reet.Kirt [at] eestipank.ee