Eesti Panga 2026. aasta eelarve tegevuskulud kasvavad järgmisel aastal 4,6 protsenti 33,5 miljoni euroni. Keskpanga tulud rahapoliitilistest tehingutest ja investeeringutelt ulatuvad järgmisel aastal ootuste kohaselt 70,9 miljoni euroni.

Keskpanga püsivad tegevused on muuhulgas seotud maksete ja sularaharingluse tagamisega, majanduse ja finantssektori analüüsiga ning finantssektori statistika koostamisega. Tavapäraste tegevuste kõrval on 2026. aasta arendustegevustega seotud olulisemad märksõnad IT-süsteemide uuendamine, küberturvalisuse tagamine ning valmisolek erinevateks kriisistsenaariumiteks.

Eesti Panga kulutused sularaha tootmisele ulatuvad 2026. aastal 1,6 miljoni euroni, Euroopa Liidu keskpankade ühiste IT-projektide osamaksed 1 miljoni euroni ja Finantsinspektsioonile pakutavate teenuste kulu on 1,8 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarves kahanevad kulutused kinnisvara korrashoiuks, seda peamiselt tänu Maardu mõisa müügile.

Eesti Pank investeerib põhivarasse 2026. aastal 6,6 miljonit eurot. Kõige suurem osa investeeringust on jätkuvalt seotud uue statistikavaldkonna andmetöötluse ja -analüüsi infosüsteemi ATLAS arendustöödega, mis algasid juba 2023. aastal ja mille keskpank plaanib järgmise aasta suvel kasutusse võtta. ATLASe kasutuselevõtmine võimaldab statistikat teha tõhusamalt ja integreeritult, tagades seeläbi ka kvaliteetsema lõpptulemuse. Teine suurem investeering järgmisel aastal on Eesti Panga muuseumi uuendamine, mida keskpank tegi viimati 2011. aastal. Muuseumis on kavas teha ringi püsinäituse ala ning pressikonverentside ja esitluste jaoks mõeldud ruum.

2026. aastal on Eesti Pangal plaanis tellida juurde 50euroseid pangatähti ning teha vajalikke ettevalmistusi selleks, et anda välja erinevaid meenemünte järgneval kahel aastal. Järgmisel aastal annab Eesti Pank välja kolm hõbemünti, mis on pühendatud taliolümpiamängudele, Georg Lurichi 150. sünniaastapäevale ja metsavendadele. Lisaks annab keskpank välja erikujundusega 2eurose armastatud lastekirjanduse tegelaskuju Sipsiku auks.

Eesti Pangas on järgmisel aastal plaanitud täistööajale taandatult 240,4 töökohta, mida on ligi 3 ametikohta vähem kui 2025. aastal. Eesti Panga töötajate palgafond kasvab 2026. aastal 6 protsendi võrra. Eesti Panga eesmärk on hoida oma töötajate palku ligikaudu samal tasemel kui võrreldavates rollides töötajatel Tallinna ja Harjumaa finantssektoris, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib. Täiendavad personalikulud järgmisel aastal on muuhulgas seotud Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud ajutiste tegevuspiirangute eest juhatuse liikmetele makstava tasuga nende ametiaja lõppedes. Keskpanga personalikulud kokku on järgmisel aastal 18,5 miljonit eurot.

Eesti Panga ja riigi rahakotid asuvad eraldi, et tagada keskpanga sõltumatus hinnatõusu ohjeldamisel. See tähendab, et Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest ega riik Eesti Panga varaliste kohustuste eest. Eesti Pank teenib oma tulu euroala ühistest rahapoliitilistest tehingutest ja keskpanga enda reservide investeerimisest. Küll aga on Eesti Pank suunanud enamikel aastatel osa oma kasumist Eesti riigieelarvesse. Alates 1992. aastast on Eesti Pank eraldanud oma kasumist riigieelarvesse 192 miljonit eurot.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 5692 0930
Meediapäringud [email protected]