Eesti Panga 2025. aasta eelarve kulud kasvavad järgmisel aasta 4,8 protsenti 32,1 miljoni euroni. Kui jätta kõrvale kulutused sularahale, Euroopa Liidu keskpankade ühiste IT-projektide osamaksed ja Finantsinspektsioonile pakutavate teenuste kulu, mis erinevad aastast aastasse väga palju, siis on eelarve kulud 27,5 miljonit eurot ja kasv 2024. aastaga võrreldes 2,2 protsenti.

Eesti Panga 2025. aasta tulud ületavad prognoosi järgi 2025. aasta kulusid. Esialgsetel andmetel olid keskpanga tulud oluliselt suuremad kuludest ka 2024. aastal. Eesti Panga lõppeva majandusaasta finantstulemused selguvad täpsemalt 2025. aasta kevadel.

Keskpanga püsivad tegevused on muuhulgas seotud maksete ja sularaharingluse tagamisega, majanduse ja finantssektori analüüsiga ning finantssektori statistika koostamisega. Tavapäraste tegevuste kõrval on 2025. aasta arendustegevustega seotud olulisemad märksõnad erinevateks kriisistsenaariumiteks valmisolek, sealhulgas küberturvalisuse tagamine, ning keskpanga keskkonnajalajälje vähendamine. 

Eesti Pank investeerib põhivarasse 2025. aastal 5,3 miljonit eurot. Kõige suurem osa investeeringust on jätkuvalt seotud uue statistikavaldkonna andmetöötluse ja -analüüsi infosüsteemi ATLAS arendustöödega, mis algasid juba 2023. aastal. ATLASe kasutuselevõtmine võimaldab statistikat teha tõhusamalt ja integreeritult, tagades seeläbi ka kvaliteetsema lõpptulemuse.

2025. aastal on Eesti Pangal plaanis tellida juurde 20euroseid pangatähti ning teha vajalikke ettevalmistusi selleks, et anda välja erinevaid meenemünte 2025. ja 2026. aastal.

Keskpanga kvartalis on kõige mahukam kinnisvaratöö seotud Sakala 6 hoonega, kus on vaja teha remonditöid. Lisaks on kavas keskpanga muuseumi ümberehituse projekteerimine, kus on kavas teha ringi püsinäituse ala ning pressikonverentside ja esitluste jaoks mõeldud ruum.

Eesti Pangas on järgmisel aastal plaanitud täistööajale taandatult 248,2 töökohta, mida on 6,9 ametikoha võrra rohkem kui 2024. aastal. Neist 3,5 ametikohta on ajutised, et anda üle teadmised mitmel ametikohal, kus töö eripära tõttu pole otse tööturult võimalik kogemustega asendajat leida ning seoses pikaajaliste töötajate pensionile minekuga on vaja välja koolitada uued inimesed. Eesti Panga personalikulud kasvavad 2025. aastal 7,4 protsendi võrra 16,8 miljoni euroni. Eesti Panga eesmärk on hoida oma töötajate palku ligikaudu samal tasemel kui võrreldavates rollides töötajatel Tallinna ja Harjumaa finantssektoris, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.

Eesti Panga ja riigi rahakotid asuvad eraldi, et tagada keskpanga sõltumatus hinnatõusu ohjeldamisel. See tähendab, et Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest ega riik Eesti Panga varaliste kohustuste eest. Eesti Pank teenib oma tulu euroala ühistest rahapoliitilistest tehingutest ja keskpanga enda reservide investeerimisest. Küll aga on Eesti Pank suunanud enamikel aastatel osa oma kasumist Eesti riigieelarvesse. Alates 1992. aastast on Eesti Pank eraldanud oma kasumist riigieelarvesse 177 miljonit eurot.

Lisateave:

Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
668 0745, 527 5055
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]