Eesti Panga eelarve kasvab järgmisel aastal 3,4 protsenti

Eesti Panga 2021. aasta eelarve maht on 24,2 miljonit eurot. Kui jätta kõrvale kulutused sularahale, mis erinevad aastast aastasse väga palju, siis kasvab keskpanga eelarve 2020. aastaga võrreldes 0,7 miljoni euro võrra ehk 3,4 protsenti.

Koos sularahakuludega kasvab keskpanga eelarve järgmisel aastal tänavusega võrreldes 4,4 protsenti. 2021. aastal suurenevad käibemüntide ja meenemüntide tootmise kulud. Plaanis on täiendada 1-, 5- ja 10sendiste müntide varusid ning lisaks annab keskpank tootmisse neli meenemünti ja kolm erikujundusega 2eurost käibemünti. Samuti tellib Eesti Pank juurde 20euroseid pangatähti.

Keskpanga 2021. aasta eelarve märksõnad on uurimis- ja koostööprojektid digiraha loomise analüüsimisel, roheinvesteeringute analüüs, küberturvalisus ning muutuv keskkond finantsstabiilsuse tagamisel. Eesti Pank tellib järgmisel aastal oma hoonekompleksile energiaauditi ning jätkub ruumikontseptsiooni muutmine, mis osaliselt on tingitud Finantsinspektsiooni töötajate arvu kasvust. Järgmisel aastal käivituvad uuesti projektid, mis pandi vahepeal kriisi tõttu seisma: suuremahuliste maksete jaoks mõeldud arveldusüsteemi TARGET2-Eesti ja väärtpaberite arveldusplatvormi TARGET2-Securities arendustööd, aga ka statistika infosüsteemi arendamise konsultatsioonid.

Eesti Panga prognoosi kohaselt on keskpanga järgmise aasta tulud 14,2 miljonit eurot, mis on 27,6 miljoni euro võrra vähem võrreldes 2020. aastaks prognoosituga. Varasemalt on valdava osa Eesti Panga tuludest moodustanud euroala keskpankade ühtse rahapoliitikaga seotud tulud, kuid pandeemiakriisiga seonduvalt on prognoositud nende märkimisväärset vähenemist. Lisaks plaanib Eesti Pank teenida tulu reservide haldusest, Finantsinspektsioonile tugiteenuste osutamisest ja meenemüntide müügist. Keskpanga oodatav kahjum on 2021. aastal 9,9 miljonit eurot.

„Euroala keskpankade kriisiaegsed rahapoliitilised otsused mõjutavad otseselt ka keskpankade tulusid. Eelkõige ettevõtetele ja inimestele laenutingimuste võimalikult soodsana hoidmiseks astutud sammude hinnaks on keskpanga tulude järsk vähenemine. Need on olnud teadlikud otsused kriisi mõju leevendamiseks ja majanduse taastumise toetamiseks. Nende sammude mõju keskpanga tuludele jääb ajutiseks. Just sellisteks keerulisemateks aastateks valmistudes on keskpank ka täiendavaid reserve loonud ja praeguseks ületab Eesti Panga kapital 600 miljonit eurot,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Eesti Pangas on järgmisel aastal 233,6 töökohta, mis on 2,5 kohta rohkem kui sel aastal. Palgafond kasvab aastaga 5,3% 11,9 miljoni euroni ja osa palgafondi kasvust on tingitud ametikohtade arvu suurenemisest. Eesti Panga eesmärk on hoida oma töötajate palku ligikaudu samal tasemel kui võrreldavates rollides töötajatel Tallinna finantssektoris, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.


Lisateave:
Viljar Rääsk
Eesti Pank
668 0745, 527 5055
viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee