Eesti Panga järgmise aasta eelarve kahaneb kümnendiku võrra

Eesti Panga 2010. aasta eelarve maht on 260,2 miljonit krooni, mis on võrreldes 2009. aasta eelarvega 10 protsenti väiksem.

Keskpank on võrreldes mullusega teinud kärpeid pea kõikides valdkondades. Eesti Panga pikaajaline eesmärk on hoida kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) võrreldaval tasemel varasemate aastatega. Kuna sularahakulud on aastate võrdluses väga erinevad, siis on need kulud võrdlusest välja jäetud.

Kui 2009. aasta keskpanga eelarve maht oli 0,116% SKPst, siis 2010. aasta eelarve puhul on sama näitaja 0,115%. Seejuures on 2010. aasta eelarve võrdlusbaasiks kasutatav prognoositav 2010. aasta SKP maht väiksem kui aasta varem.

Keskpanga personalikulud on planeeritud võrreldes mullusega pea miljoni krooni võrra väiksemana, ulatudes 121,5 miljoni kroonini.

Keskpanga suurimad investeeringud järgmisel aastal on seotud sularahakäitluse ja infotehnoloogia viimisega vastavusse euroalanõuetega.

Finants- ja majanduskriisi tõttu on arenevates riikides intressid langenud tasemele, millest madalamale minek on vähetõenäoline. Kaks edasist arenguvõimalust - intresside püsiv madal tase või intresside tõus - viivad mõlemal puhul Eesti Panga välisvaluutareservide tootluse madalaks. Sellest lähtuvalt vähenevad olulisel määral Eesti Panga tulud 2010. aastal.

Eesti Pank on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida käigus riigi rahasüsteemi. Finantsstabiilsuse tagamiseks vajaliku sõltumatuse nimel pole Eesti Pank seotud riigieelarvega ning keskpank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest, samuti ei vastuta riik panga varaliste kohustuste eest. Eesti Pank rahastab oma tegevust välisvaluutareservide investeerimisest teenitud tuluga.

Eesti Panga 2009. aasta tegevustulem avalikustatakse keskpanga aastaaruandes 2010. aasta esimesel poolaastal. Eelnenud aastate aruanded on kättesaadavad panga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/yldine/juhtimine/finantsaruanded/.