Majandus on tsükliline ja alati läheb ühel paremini ja teisel halvemini, kuid ka raskel ajal on oluline investeerida ja teha reforme, et olla tulevikus konkurentsivõimelisem. Ettevõtjad ei oota riigilt laustoetusi, vaid eelkõige sõbralikku ja konstruktiivset suhtumist, jäi kõlama Eesti Pangas konkurentsivõimele pühendatud avalikult seminarilt.

Avakõnes kirjeldas Eesti Panga president Madis Müller esmalt, mida konkurentsivõime all mõista, ning käsitles seejärel põhjuseid, miks Eesti majandusel on Euroopa Liidu riikide võrdluses viimasel ajal kehvemini läinud. Mülleri sõnul on Eesti ekspordi languse jätkumine ohu märk. See annab põhjuse küsida, kas saame lootma jääda Eesti eksporditurgude nõudluse taastumisele, mis ka Eesti majanduse kasvule tõmbaks, või peame otsima täiendavaid võimalusi Eesti konkurentsivõime parandamiseks.

Soome Panga majandusprognoosi osakonna juhataja Meri Obstbaum kirjeldas tõuse ja mõõnasid Soome konkurentsivõimes, mis pärast Nokia langust ja finantskriisi on jäänud pikemalt kiratsema. Ettevõtted on olnud muutunud oludega aeglased kohanema. Selge edutegur läbi aegade on aga olnud teadus- ja arendustegevuse ja hariduse tähtsustamine, millesse investeerimist on jätkatud ka majanduse rasketel aegadel. See on loonud eeldused suure lisandväärtusega majandusharude tekkimiseks. Ette vaadates riskib aga just oskustööjõu nappusest kujuneda järgnevatel kümnenditel üks peamisi Soome majanduse kasvupotentsiaali nõrgestavaid tegureid. Põhjuseks on tööealise elanikkonna kahanemine ja negatiivsed suundumused hariduses. Nii tuleb mõelda, kuidas motiveerida inimesi vajalikke oskusi omandama ning lihtsustada ka oskustööjõu sisse toomist, sest inimkapitali kvaliteet on eelduseks nii kodumaisele innovatsioonile kui ka tehnoloogiasiirdele välismaalt. Perifeerse väikeriigi edustrateegia saab olla vaid konkureerimine suure lisandväärtuse ja suurt oskusteavet nõudva toodanguga, ütles Ostbaum.

Järgnenud aruteluringis käsitleti esmalt rahvusvahelises majanduskeskkonnas toimunud muutusi ning nende mõju Eesti ettevõtjate väljavaadetele. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats osutas, et väga palju on kaalul selles, kuidas lõpeb Venemaa sõda Ukrainas. Ka Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi suurematest trendidest välja sõja mõjud, mis on ajendanud riike grupeeruma eri leeridesse, ning rohepöörde, mis on kaasa toonud suure ümberjagamise ja kiirematele reageerijatele palju uusi võimalusi. EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juhi Joonas Vänto sõnul on investoritel ka praegustes keerulistes oludes jätkuvalt suur huvi Eestisse investeerida. Ekstra tähelepanu tuleks pöörata elektrienergia piisavale kättesaadavusele.

Teises aruteluringis andsid olukorrale oma hinnangu ettevõtjad. Arutelus osalesid Tallinki ja Eesti Gaasi suuromaniku ASi Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt, Pipedrive´i juhatuse liige ja tehnoloogiajuht Agur Jõgi, Ericsson Eesti juhatuse esimees Sirli Männiksaar ning Harmet OÜ tegevjuht Alo Tamm. Ettevõtjad näevad lahendusi Eesti majanduskasvu kiirendamiseks erasektori ja riigi tihedamas koostöös, sealhulgas haridussektoriga nii vajalike oskuste arendamiseks kui ka teadustöö tulemuste ettevõtluses rakendamiseks. Mõistlik oleks riigi pikem äriplaan ning stabiilsem keskkond, kus olulised otsused ei sünniks üleöö. Samuti oleks ettevõtjate hinnangul vaja selgemat sõnumit välisinvestoritele, et Eesti on NATO riik ja sõda siia ei tule.

Vaata seminari fotosid Eesti Panga Flickri kontolt (fotograaf Arno Mikkor).

• Madis Mülleri ettekande slaidid
• Meri Obstbaumi ettekande slaidid
• Pikem kokkuvõte seminaril arutatust

Lisateave
Hanna Jürgenson
Eesti Panga kommunikatsioonispetsialist
56920930
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]