Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul on Eesti selle aasta eelarvepoliitika hästi tasakaalustatud, võimaldades jätkata vajalike kulutustega, kuid hoides eelarvepuudujäägi kontrolli all. Majanduse elavnedes tuleks aga alates järgmisest aastast hakata vähendama eelarvepuudujääki moel, mis ei takistaks majanduse taastumist. Kiiresti kasvavate kaitsekulude taustal on tähtis tagada, et riigi võlakoorem ei hakkaks püsivalt kasvama.

IMF avaldas täna iga-aastase raporti, milles antakse hinnang Eesti majandusele ja soovitusi majanduspoliitikale. Eesti majandus on pikaajalise languse järel hakanud kosuma, kuid lähiaastate kasvuväljavaade jääb IMFi hinnangul tagasihoidlikuks. Kasvu piiravad globaalne ebakindlus ja taastumine kriisidest, aga ka struktuursed kitsaskohad Eestis, nagu oskustööjõu nappus, piiratud juurdepääs kapitaliturgudele ja halduskoormus. Selle aasta majanduskasvuks prognoosib IMF 0,5%; lähiaastatel kiireneb kasv 1,5-1,9%ni.

IMF soovitab Eestil hakata vähendama riigieelarve puudujääki. Kaitsekulutuste kiire kasvu tõttu on see võrreldes möödunud aastaga muutunud veelgi pakilisemaks. Kuivõrd majandus on hakanud taastuma, tuleks IMFi sõnul riigirahanduse seisu hakata parandama 2026. aastast. Kui sellega viivitada, oleks see tulevikus keerulisem ja kulukam. Riigieelarve puudujääki oleks mõistlik vähendada nii, et see ei seaks ohtu majanduse taastumist ning selle saavutamiseks tuleks teha pingutusi nii eelarvetulude kasvatamiseks kui ka eelarvekulude vähendamiseks. IMF näeb vajadust piirata avaliku sektori palgakasvu, sihistada sotsiaaltoetusi tõhusamalt madalama sissetulekuga peredele ja üle vaadata pensionide indekseerimise mehhanism. Samuti soovitatakse maksusüsteemi terviklikult hinnata, et kaaluda alternatiivseid võimalusi tulude kasvatamiseks ja nende mõju pikaajalisele majanduskasvule.

„Kaitsekulude suurenemine peab toimuma usaldusväärse ja stabiilse eelarvepoliitika raames,“ nõustus Eesti Panga president Madis Müller. „See tähendab vajadust hoida eelarvepuudujääki ja riigivõla kasvu kontrolli all, et tagada Eesti riigi võime tulla toime ka järgmiste kriisidega.“

Eesti majanduse konkurentsivõime taastamiseks tuleb teha otsustavaid samme, et tootlikkust tõsta. IMF leiab, et tööjõud ja kapital ei liigu madalama tootlikkusega tegevusaladest kõrgema tootlikkusega valdkondadesse sama tõhusalt kui varem. Konkurentsivõime kaotanud firmadel peaks olema lihtsam turult lahkuda, et vabastada ressursse innovaatilisematele ettevõtetele. Olukorra parandamiseks peab leevendama oskustööjõu nappust, arendama kapitaliturge, vähendama halduskoormust ja edendama innovatsiooni. IMFi hinnangul tuleks aktiivseid tööturupoliitika meetmeiid paremini sihistada. Hästitoimiv kapitaliturg võimaldaks innovatiivsetel ettevõtetel paremini rahastust leida ja kasvada. Stabiilse energiavarustuse tagamiseks soovitab IMF jätkata taastuvenergia arendamist.

Finantsstabiilsuse riskidest tuleb tähelepanu pöörata muutustele ärikinnisvara- ja eluasemeturul, kus pankadel on suur riskipositsioon. IMF peab pankade kapitaliseeritust tugevaks, kuid soovitab vältida mahukaid dividendimakseid ja säilitada puhvreid, et pangad suudaksid toime tulle võimalike šokkidega tulevikus. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata küberriskidele ja virtuaalvääringu teenusepakkujatele. Eesti finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamiseks teeb Eesti Pank makrofinantsjärelevalvet. IMF peab Eestis kehtestatud makrofinantsjärelevalve nõudeid sobivaks.

„Eesti Panga kehtestatud makrofinantsjärelevalve nõuded pankadele suurendavad pangandussektori vastupanuvõimet ja vähendavad finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide kuhjumist. Riske arvestades nõustume IMFi soovitusega olla vastutsüklilise kapitalipuhvri võimalikku langetamist kaaludes ettevaatlikud,“ sõnas Müller.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]