Eesti Pank karmistab augustist pankade kapitalinõudeid

Eesti Pank kavatseb kehtestada kommertspankadele alates 1. augustist 2 protsendi suuruse süsteemse riski puhvri nõude, millega tõuseb Eesti pankade kapitali üldnõue 12,5 protsendini.

Eesti Pank alustas sel nädalal kapitalinõude tõstmiseks Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide teavitust vastavalt krediidiasutuste seaduses kehtestatud korrale.

Eesti Panga hinnangul on süsteemse riski puhver vajalik selleks, et maandada väikese ja avatud majanduse eripäraga kaasnevaid riske pankadele. Süsteemse riski puhvri kehtestamine ei tähenda olulisi muudatusi pankadele Eestis, sest nende kapitalitase ületab alates augustist kehtima hakkavat 12,5 protsendi taset.

„Eesti väike ja avatud majandus kujutab pankade jaoks süsteemset riski, sest välismõjude tõttu ootamatult halvenev majandusolukord võib väga kiiresti kaasa tuua laenumakseprobleeme erasektoris ja halvendada seeläbi pankade finantsseisu,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Hanssoni sõnul on Eestis vaja Euroopa Liidu miinimumist kõrgemat kapitalinõuet, kuna Eesti majanduse muudab muutlikumaks nii keskmisest suurem investeeringute tase kui ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete väiksemad säästud võrreldes Euroopa keskmisega. Riski tekitab ka panganduse suur kontsentreeritus, kuna suurt osa pangandusest ohustavad valdavalt samadest riikidest ja majandussektoritest lähtuvad riskid.

2014. aasta algusest kehtib Euroopa Liidus kommertspankadele ühtne 8-protsendiline kapitali adekvaatsuse miinimumnõue, mis on madalam kui Eestis aastatel 1997–2013 kehtinud 10 protsendi tase. Eesti Panga hinnangul ei ole määrusest tulenev nõude leevenemine Eesti pangandussektori jaoks põhjendatud, sest enamlevinud nõudest kõrgema kapitalinõude põhjuseks olnud süsteemne risk ei ole vähenenud.

Lisaks 1. augustist kehtima hakkava süsteemse riski puhvrile peavad Eestis tegutsevad pangad vastavalt esmaspäeval jõustunud krediidiasutuste seaduse muudatusele hoidma 2,5 protsendi ulatuses kapitali säilitamise puhvrit.

Seadus võimaldab Eesti Pangal kehtestada siinsetele pankadele ka vastutsüklilise puhvri nõude juhuks, kui on vaja maandada liiga kiirest laenukasvust tekkinud riske. Vastutsüklilise puhvri nõude kehtestamist ei pea Eesti Pank selle aasta teises ega kolmandas kvartalis vajalikuks.

Eesti Pank analüüsib pangandussektori kapitalipuhvrite vajadust vähemalt kaks korda aastas Finantsstabiilsuse Ülevaate raames, mis avaldatakse aprillis ja oktoobris.

Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs

 

Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) nõue

Kogu-omavahendite nõue

Baasnõuded

4,5%
(alates 1.01.2014)

8%
(alates 1.01.2014)

Puhvrinõuded

kapitali säilitamise puhver

2,5%
(alates 19.05.2014)

süsteemse riski puhver

2%
(alates 1.08.2014)

vastutsükliline kapitalipuhver

0%

Kapitalinõuded kokku

9%

12,5%

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee