Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Energiahindade tõus on jätkunud ning see avaldab tõususurvet inflatsiooniväljavaatele ja langussurvet kasvuväljavaatele. Ehkki energiašoki täielik mõju ei ole veel avaldunud, on alusinflatsioon püsinud seni üldjoontes stabiilsena ja ka palkades ei täheldata praegu olulist reaktsiooni. Energiašoki suurem ulatus ja pikem kestus ning selle kaudsed ja teisesed tagajärjed kiirendavad tõenäoliselt inflatsiooni ja pärsivad kasvu. Rahastamistingimused on pärast meie viimast istungit karmistunud, mis pidurdab tõenäoliselt nii inflatsiooni- kui ka kasvutempot. Meie kindel eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel.

Oleme praeguse ebakindlusega toimetulekuks jätkuvalt hästi valmis. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Laekuvad andmed näitavad, et euroala majandustegevus elavnes kolmandas kvartalis jätkuvalt. Pärast nõrgenemist Lähis-Ida konflikti alguses on teenindussektori areng taastunud. Töötleva tööstuse sektor, digiteenused ja eksport saavad tuge tehisintellektiga seotud ettevõtlusinvesteeringutest. Majandustegevust toetavad samuti valitsuste kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda. Need tegurid peaksid lähiajal kasvu jätkuvalt soodustama. Samal ajal on taas kerkinud energiahinnad vähendanud tarbijate kindlustunnet ja suuremad rahastamiskulud pidurdavad tõenäoliselt majanduskasvu.

Töötuse määr püsis augustis 6,4% tasemel. Nii tööhõive kui ka tööjõu kasv on jätkuvalt tagasihoidlik, samal ajal kui tööviljakus on vähehaaval paranenud.

Keskpikas vaates peaks järk-järgult alanevate energiahindade ja tugeva tööturu mõjul toimuv kindlustunde ja reaalsete sissetulekute taastumine elavdama sisenõudlust. Investeeringud tehisintellektiga seotud tegevustesse ning valitsuste kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda peaksid samuti endiselt kasvu toetama. Ekspordi kasv peaks suureneva välisnõudluse toel hoogustuma.

Kiirem potentsiaalne kasv eeldab struktuurireforme ja seda peab toetama riikide rahanduse usaldusväärsus. Eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on laiema majandusstabiilsuse oluline tugisammas. Energiašokiga seotud eelarvepoliitikameetmed peaksid olema ajutised, sihipärased ja asjakohaselt kavandatud. Selleks et muuta meie majandus dünaamilisemaks ja vastupidavamaks, on tähtsamateks alustaladeks eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine kogu ELi ühtsel turul, energiapöörde kiirendamine ning hoiuste ja investeeringute liidu lõplik väljakujundamine. Nüüd, kus digieuro õigusraamistikus kokkuleppimise protsess on lõpusirgele jõudmas, rõhutame, et on väga oluline saavutada ühisraha paketiga seotud kokkulepe nii kiiresti kui võimalik.

Inflatsioon

Inflatsiooninäitaja oli augustis 3,2% ja kerkis septembris 3,8%ni. Energiahindade inflatsioon kiirenes märgatavalt ja tõusis augusti 14,3%-lt 18,9%-le. Diislikütuse ja bensiinihinnad saavutasid kõrgeima taseme septembris, kajastades osaliselt suuremaid rafineerimismarginaale. Inflatsioonimäär, mis ei hõlma energiakomponenti, kerkis augusti 2,1%-lt septembris 2,3%-le. Toiduainehindade inflatsioon kiirenes 1,1%-lt 1,3%-le. Kui teenusehindade inflatsioon kerkis 3,0%-lt augustis 3,2%-le septembris, siis kaubahindade inflatsioon aeglustus 1,2%-lt 1,1%-le.

Alusinflatsiooni näitajad on püsinud üldjoontes stabiilsed, ehkki hinnakujundusdünaamika varased etapid osutavad tõususurvele. Palgasurve püsib tagasihoidlik. Töötaja kohta makstava hüvitise kasvumäär alanes 3,6%-lt esimeses kvartalis 3,3%-le teises kvartalis. Samal ajal on tööviljakuse suurenemine aidanud pidurdada tööjõu ühikukulude kasvu. Meie ettevaatava palgabaromeetri andmetel peaks kollektiivlepingutega määratud palkade kasv kõikuma ülejäänud 2026. aasta jooksul vahemikus 2,5% kuni 2,8% ja olema 2027. aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 2,6% tasemel. Lühemaajalised inflatsiooniootused on tõusnud, kuid enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on ligikaudu 2% tasemel, mis toetab inflatsiooni stabiliseerumist keskpikas perspektiivis sihteesmärgi lähedal.

Energiahinnad on kerkinud ulatuslikumalt, kui EKP ekspertide septembri ettevaate põhistsenaariumis prognoositi. See peaks inflatsiooni lähiajal veelgi kiirendama ja hoidma koguinflatsiooni näitajat lähikvartalites sihttasemest oluliselt kõrgemal. Seejärel peaks energiahindade inflatsiooni aeglustumine koos kõrgematest intressimääradest tuleneva mõjuga toetama inflatsiooni naasmist sihttaseme juurde.

Riskihinnang

Kasvuväljavaadet ohustavad langusriskid. Eeskätt on see tingitud Lähis-Ida konfliktist ja hiljutistest suundumustest Venemaa põhjendamatus sõjas Ukraina vastu. Jätkuvad häired energiavarustuses võivad kergitada energiahindu praegu eeldatust veel enam ja püsivamalt. See pärsiks reaalseid sissetulekuid, kulutusi ja investeeringuid. Halvenev meeleolu üleilmsel finantsturul või mõju ulatuslikum ülekandumine üleilmsetele võlakirjaturgudele võib karmistada rahastamistingimusi ja vähendada seeläbi nõudlust. Eelarvega seotud ebakindlus võib samuti veelgi karmistada rahastamistingimusi ja vähendada kindlustunnet, kärpides seeläbi tarbimist ja investeeringuid. Kaubanduspingete taastekkimine suuremate riikide vahel võib veelgi süvendada häireid tarneahelates, vähendada eksporti ning nõrgendada tarbimist ja investeeringuid. Kasv võib aga kujuneda hoogsamaks, kui majandus ja energiaturud suudavad praegustest konfliktidest tingitud häiretega eeldatust rutem kohaneda või kui konfliktidele leitakse jätkusuutlik lahendus. Kasvu võivad eeldatust rohkem hoogustada ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtt euroala ettevõtetes ning valitsuste kaitse- ja taristukulutused, aga ka reformid, mida tehakse tööviljakuse edendamiseks ja ELi ühisturu väljakujundamise lõpuleviimiseks.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad tõusuriskid. Eeskätt on see tingitud Lähis-Ida konfliktist ja hiljutistest suundumustest Venemaa põhjendamatus sõjas Ukraina vastu. Energiašokk võib veelgi süveneda ning selle mõju muudele hindadele ja palkadele võib kujuneda praegu eeldatust suuremaks. Eelkõige võivad tõusta gaasihinnad, kui tarnehäired jätkuvad või ebatavaliselt külm talv langeb kokku varude madala tasemega. Mida kauem püsivad energiahinnad kõrged, seda tõenäolisemalt kiirendavad need kaudsete ja teiseste tagajärgede kaudu inflatsiooni laiemalt. Taastekkinud kaubanduspinged võivad kaasa tuua üleilmsete tarneahelate suurema killustatuse, pärssida kriitilise tähtsusega toorainete pakkumist ja süvendada tootmisvõimsuse piiranguid euroala majanduses. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud, mida võib süvendada El Niño toime intensiivistumine, ning kliima- ja looduskriiside levik laiemalt. Inflatsioon võib seevastu kujuneda aeglasemaks, kui praegustele geopoliitilistele konfliktidele leitaks jätkusuutlik lahendus või kui kõrgemate energiahindade kaudsed ja teisesed tagajärjed oleksid eeldatust piiratumad. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel koos kõrgemate intressimääradega võivad pärssida nõudlust ja seeläbi samuti inflatsiooni pidurdada.

Finants- ja monetaartingimused

Finantstingimused on pärast meie viimast istungit karmistunud. Intressimäärad on üldjoontes tõusnud, aktsiahinnad aga langenud.

Ettevõtete turupõhise laenamise maksumus kerkis 4,0%-lt juulis 4,1%-le augustis, ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad püsisid aga muutumatuna 3,8% tasemel. Ettevõttelaenude aastakasv aeglustus 4,4%-lt juulis 4,2%-le augustis ja septembris, ettevõtete võlakirjade emissiooni aastane kasvumäär aga kiirenes 3,5%-lt juulis ja 3,8%-lt augustis 4,2%-le septembris. Samal ajal näitavad euroala pankade laenutegevuse värskeima uuringu tulemused, et ettevõttelaenude tingimused kolmandas kvartalis karmistusid ja pangad tunnevad muret nende kliente ohustavate majandusriskide pärast. Hoolimata suurenenud vajadusest varude ja käibekapitali rahastamise järele, vähenes ettevõttelaenude nõudlus, kajastades eelkõige kõrgemate intressimäärade mõju.

Hüpoteeklaenude intressimäärad tõusid 3,5%-lt juulis 3,6%-le augustis ja hüpoteeklaenude mahu kasv aeglustus septembris 3,0%ni. Hüpoteeklaenude tingimused püsisid kolmandas kvartalis muutumatuna, kuid nõudlus hüpoteeklaenude järele vähenes kõrgemate intressimäärade keskkonnas märgatavalt.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Meie kindel eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.