Eesti Pank kinnitas järgmise aasta meenemüntide kujundused

Eesti Panga kokkukutsutud žürii valis kolme meenemündi kujunduse võidutööd, mille järgi vermitud mündid jõuavad ringlusse tuleva aasta jooksul.

  • XXIV Pekingi taliolümpiamängudel osalevatele Eesti sportlastele pühendatud hõbemündi kujunduse autor on Liis Dvorjanski
  • Johan Pitka 150. sünniaastapäevale pühendatud hõbemündi kujunduse autorid on Tiiu Pirsko ja Mati Veermets
  • Liivimaa maapäevale pühendatud kuldmündi kujunduse autor on Riho Luuse

Pekingis toimuvatele taliolümpiamängudele pühendatud meenemündi kujundus on saanud inspiratsiooni suusaradade kõrval olevatest okaspuudest ja kujutab vaadet olümpiamängude toimumiskoha maastikule. Vaadet ümbritsevad olümpiarõngad. Taliolümpiamängude hõbemündi kujunduskonkursi teise koha pälvisid Nora Pelšs ja Erki-Eric Pillmann. Kolmandale kohale valis žürii Mai Bauvaldi töö. Konkursile laekus kokku 47 kavandit.

Johan Pitka 150. aastapäevale pühendatud meenemündil on kujutatud kaugsõidukapteni ja kontradmirali, Eesti Kaitseliidu, piirivalve ja merejõudude looja Johan Pitka portree. Hõbemündi kujunduskonkursile laekunud 26 kavandi seast pälvis teise ja kolmanda koha Poolast pärit kujundaja Sebastian Mikolajczak.

Liivimaa maapäevale pühendatud kuldmündil on kujutatud taimornamendiga põimitud risti, mille idee pärineb Põhja-Saaremaal asuva Karja kiriku (ehitatud 1334–1340) lõunapoolse eeskoja ukse kohal asuvalt dolomiidist raiutud reljeefilt. See kujund sümboliseerib kristliku mõtteviisi ühtset, kindlat ja jätkuvat kasvamist ning levimist keskajal. Sama eesmärgi nimel kutsuti kokku ka Liivimaa maapäev. Kuldmündi kujunduskonkursi teise koha sai Heino Prunsvelt ning kolmanda koha Tiiu Pirsko ja Mati Veermets. Konkursile esitati 18 kavandit.

Iga mündi kujunduskonkursi võitja autoritasu on 1500 eurot. Teise koha saanud kavandite autoritasu on 1000 ja kolmanda koha oma 700 eurot.

Kujunduskonkursside võidukavandite järgi hakatakse ette valmistama müntide vermimist ja tehnilistel põhjustel võivad kujunduskavandid muutuda. Mündi lõpliku kujunduse avaldab Eesti Pank müntide emiteerimise eel.

Võidutöö autoritest

Kõik võidutööde autorid on korduvalt pälvinud auhinnalisi kohti keskpanga meene- ja pühendusmüntide kujunduskonkurssidel ning nende kavandite järgi on münte ka varem vermitud.

Liis Dvorjanski kujundas 2009. aastal Eesti Rahva Muuseumile pühendatud kodarrahakujulise hõbemündi ja 2012. aastal Londoni olümpiamängude toimumisele pühendatud hõbemündi.

Tiiu Pirsko ja Mati Veermets kujundasid laulu- ja tantsupidudele pühendatud hõbemündi 2009. aastal, Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud kuldmündi 2018. aastal ja Antarktika 200. aastapäevale pühendatud 2eurose 2020. aastal. Nemad kujundasid 2011. aastal ka Eesti euromüntide voldiku.  

Riho Luuse võitis äsja Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäevale pühendatud 2eurose pühendusmündi kujunduskonkursi. Ta kujundas ka 2016. aastal Paul Kerese 100. sünniaastapäevale pühendatud 2eurose pühendusmündi ning 2017. aastal hansalinn Tallinnale pühendatud kuld- ja hõbemündi.

Erikujundusega 2eurosed ehk pühendusmündid 2022. aastal

2022. aastal emiteerib Eesti Pank ka kaks erikujundusega 2eurost käibemünti ehk pühendusmünti. Üks müntidest on pühendatud Eesti Kirjameeste Seltsi asutamise 150. aastapäevale.

Teine 2eurone pühendusmünt tähistab Euroopa tudengivahetuse programmi Erasmus 35. aastapäeva. Selle mündi kujundus valiti välja märtsis Euroopa Komisjoni korraldatud rahvahääletusel. Võidukavandit saab vaadata Euroopa Komisjoni veebilehel.

 Ettepanekud meene- ja pühendusmüntide väljaandmiseks

Eesti Pangale saab esitada ettepanekuid meene- ja pühendusmüntide väljaandmiseks 2023. aastaks veebilehel https://www.eestipank.ee/meene-ja-puhendusmuntide-ideede-ettepanekud

Ettepanekud esitab Eesti Pank eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab Eesti Panga juhatus meene- ja pühendusmüntide tootmise.

Lisateave:
Ingrid Schmuul
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0965, 5697 9146
Meediapäringud press [at] eestipank.ee