Eesti Pank väljastas möödunud aastal 846 miljoni euro väärtuses sularaha

Martti Näksi
Eesti Panga sularaha analüütik-spetsialist

2019. aastal lasi Eesti Pank ringlusesse rohkem kui 840 miljoni euro väärtuses pangatähti, keskpanka aga tagastati neid 572 miljoni euro väärtuses. Kõige suurem nõudlus on endiselt 50euroste kupüüride järele – mahult moodustavad need ligikaudu 47% kõigist Eesti Panga väljastatud pangatähtedest (vt infograafikut all).

Alates sellest, kui Eesti 2011. aastal euro kasutusele võttis, on Eesti Pank lasknud ringlusesse üle 86 miljoni pangatähe, mille koguväärtus on 10,8 miljardit eurot. Sama aja vältel on Eesti Panka tagastatud 64,5 miljonit pangatähte väärtuses 8,8 miljardit eurot.

Mündid

2019. aastal väljastas Eesti Pank 21,4 miljonit münti väärtuses 6,4 miljonit eurot, ning keskpanka tagastati 0,8 miljonit münti, mille väärtus oli 0,8 miljonit eurot. Väljastatud müntidest 57% olid 1- ja 2sendised (vt infograafikut all). Ringlusesse jõudsid 2019. aastal valminud 1sendised mündid, mida vermiti 10 miljonit tükki.

Alates 2011. aastast on Eesti Pank lasknud ringlusesse üle 348 miljoni mündi väärtuses 94 miljonit eurot. Sama aja jooksul on Eesti Panka tagastatud 49 miljonit münti väärtuses 33 miljonit eurot. Eesti Pank emiteerib käibemünte nõudlust mööda.

Eesti Pangast väljastatava sularaha maht pole viimastel aastatel oluliselt muutunud.

Sularaha kättesaadavus on paranenud

Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga küsitlused näitavad, et igapäevaostude eest tasumisel on sularaha endiselt tähtis. Vaid 6% küsitletutest vastas, et ei kasuta üldse sularaha (vt infograafikut all). Muidugi kasutavad inimesed sularaha erinevalt ja suurem osa neist kasutab mitut makseviisi. Sularaha eelistamise põhjused eriti muutunud ei ole: 61% inimestest mainib peamisena ikka veel seda, et kaardiga ei saa kõikjal maksta. Lisaks eelistatakse sularaha väikeste summade puhul ja harjumusest. 11% maksab välismaal sularahaga ja veel 11% kasutab sularaha selleks, et kulutusi paremini kontrolli all hoida.

Sularahateenust pakkuvate pangakontorite arv on vähenenud, 2018. aastal oli neid 51, aasta hiljem aga 37. Selle põhjuseks on uued makselahendused, sularaha kättesaadavus poodidest ning sisse- ja väljamakseautomaatide võrgustiku areng.

Populaarsemaks on muutunud võimalus võtta sularaha välja poekassast, mis on kasulik just maapiirkondade elanikele. Sularaha väljavõtmist poekassast või pangakontorist kasutab võrdselt 4% elanikest. Statistika näitab, et väljavõetud sularaha kogumahust on poekassast võetud sularaha maht ainult 1%, kuid see osakaal kasvab selgelt. Sularahaautomaatide võrgustik ei ole viimastel aastatel eriti palju muutunud: Eestis oli 2019. aasta lõpu seisuga kasutuses 741 sularahaautomaati. Eesti Panga tellitud finantskäitumise uuringu tulemustest selgus, et 93% Eesti elanikest saab sularaha pangaautomaadist.

Kuna pangakontorite arv on kahanenud, ongi hakatud sularaha rohkem pangaautomaadist välja võtma: 2019. aastal võeti sularahaautomaadist välja rohkem kui 4,3 miljardit eurot. Seega on suurenenud ka ringluses oleva sularaha maht.

2019. aasta lõpu seisuga oli euroalal ringluses 24 miljardit pangatähte väärtuses 1,29 triljonit eurot. Münte oli euroalal ringluses 135 miljardit ja nende koguväärtus oli 30 miljardit eurot.