Eesti pankade kaudu liikunud piiriüleste rahaülekannete maht

  • Eesti pangaklientide tehtud piiriüleste maksete maht ei ole rahvusvahelises võrdluses silmapaistvalt suur.
  • 2008.–2015. aastal ületas Eesti pankades algatatud rahvusvaheliste maksete maht Eesti riigi SKPd 3,1 korda, mis on võrreldav Belgia, Prantsusmaa ja Soome näitajaga ning on väiksem kui Saksamaa oma.
  • Kui võrrelda rahvusvaheliste maksete väärtust elaniku kohta, jäävad Eesti arvelduste mahud Euroopa keskmisele tunduvalt alla.
  • Piiriülesed arveldused moodustavad loomuliku osa Eesti kui avatud majanduse vereringest. Eesti Panga piiriüleste maksete statistika abil ei ole võimalik hinnata rahapesu probleemi suurust. Kindlasti on eksitav pidada kahtlaseks terve riigi välisarvelduste kogumahtu.
  • Üht panka või riigi pangandust läbivaid rahasummasid kirjeldades on eksitav kokku liita pangaklientide poolt kontodele ja kontodelt välja kantud summad.

Eesti kommertspankade poolt 2008.–2015. aastal tehtud piiriüleste kliendimaksete koguväärtus on  laekuvate maksete puhul 441 miljardit eurot ning Eesti pankadest välisriikide pankadesse tehtud maksete puhul 446 miljardit eurot. See summa sisaldab kõigi Eesti pankade klientide poolt kaupade ja teenuste ostu ja müügiga seoses tehtud piirüleseid arveldusi, aga ka finantstehinguid, nagu väärtpaberite või osaluste ost ja müük, laenuülekanded või Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud rahakanded. Kogusummad sisaldavad muu hulgas ülekandeid, mille kummakski osapooleks ei ole Eesti isik. Neil puhkudel liigub raha mitteresidendi kontolt välisriigi pangas mõnele mitteresidendist kliendi Eesti kommertspangas avatud kontole või vastupidi. Selliste tehingute täpset summat ei oska keskpank öelda, kuna kogume maksestatistikat Euroopa Liidus ühtselt kokkulepitud kujul, see statistika aga ei sisalda teavet klientide residentsuse kohta. Kuna igas Euroopa Liidu liikmesriigis võivad ettevõtteid asutada ka mitteresidendid ja kõrgendatud riskiga tehinguid võivad teha ka Eesti ettevõtted, ei annaks taolised andmed rahapesuriskide hindamisel eriti palju kasulikku lisateavet.

Eesti piiriülesed maksed
mld eurot 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 KOKKU
makstav piiriülene makse 53 44 46 48 56 72 68 58 446
laekuv piiriülene makse 50 40 43 50 59 69 69 61 441

Eesti pankade piiriülesed maksed rahvusvahelises võrdluses

Eesti pankade kaudu tehtud piiriüleste maksete käive ei ole rahvusvahelises võrdluses erakordselt suur. On tavapärane, et piiriüleste maksete maht ületab riigi SKPd mitu korda, ning eriti ootuspärane on see väiksemate riikide puhul, kelle majandus on avatud ja väliskaubandus aktiivne, või kus pangandussektor teenindab palju väliskliente. Danske panga rahapesuskandaali taustal on tähelepanu all eelkõige kuni 2015. aastani tehtud piiriülesed maksed. 2008.–2015. aastal ületas Eesti pankades algatatud rahvusvaheliste maksete maht Eesti riigi SKPd 3,1 korda. See suhtarv on võrreldav Belgia, Prantsusmaa ja Soome näitajaga, kuid jääb alla näiteks Saksamaa omale. Euroopa Liidu kõige kõrgem välisarvelduste ja SKP suhtarv oli samal ajal väikeriikides Maltal, Küprosel ja Luksemburgis, kelle pankadest algatatud piiriüleste arvelduste maht ületas riigi SKPd rohkem kui 10 korda. Kui võrrelda rahaülekannete väärtust elaniku kohta, jäävad Eesti arvelduste mahud Euroopa keskmisele tunduvalt alla.

Eestit „läbinud“ välismaise raha hulka kirjeldades on eksitav kokku liita Eestisse laekunud ja siinsetest pankadest välja kantud summad. Kuna piiriülene arveldamine moodustab lahutamatu osa Eesti majanduse vereringest, ei saa pidada kahtlaseks kõiki Eesti panku läbinud piiriüleseid makseid. Isegi kui mõni Eesti panka kantud rahapesuriskiga euro kantakse edasi välisriigi panka, on endiselt tegemist ühe euroga, millest ei saa kahes suunas liikuvaid ülekandeid liites kaks kahtlast eurot. Selle loogika vastu on eksinud pea kõik viimase aja kommentaarid, milles on Eesti panganduse rahapesuriske kirjeldatud. Seetõttu näitavad allpool toodud Euroopa Keskpanga andmetel koostatud joonised vaid vastava riigi pankadest välisriikidesse kantud makseid.

 

Olulisi tähelepanekuid maksestatistika kogumise metoodikast

Eesti Pank koostab maksestatistikat Euroopa Liidus ühiselt kokkulepitud põhimõtete alusel. Kuna viimastel aastatel on kogutavate andmete struktuuris tehtud muudatusi, tuleb olla ettevaatlik pikema aja summade liitmisel. Nii sisaldavad Eesti Panga kodulehel esitatud andmed kuni 2012. aasta maini lisaks kliendimaksetele ka pangagrupisiseseid ja muid pankadevahelisi arveldusi, näiteks Rootsis asuva emapanga ja siinse tütarpanga vahelisi laenumakseid. Ülal esitatud tabelist on need välja jäetud ning näidatud on vaid klientide makseid. Väga raske on kaasata sisulisse võrdlusse varasemaid kui 2008. aasta makseid, kuna tolle ajani pankade aruandluses eri maksetüüpe ei eristatud. Seega ei ole varasemate aastate kohta võimalik eristada kliendimakseid pankade endi finantstehingutest (grupisisesed ülekanded, üleöölaenud, rahaturutehingud jne).

Kui suur osa piiriülestest arveldustest võib olla rahapesuriskiga?

On võimatu täpselt öelda, kui suur osa Eesti või mõne teise riigi pankade kaudu tehtud ülekannetest on olnud kahtlast päritolu või rahapesuriskiga. Selleks tuleks koostada terviklik audit, teha kõigi pangaklientide kohta taustakontroll ja uurida tehingute üksikasju. Seetõttu tõstsid ka näiteks Danske panga tehinguid hinnanud advokaadibüroo Bruun & Hjejle eksperdid esile vaid 15 000 välisriikidega seotud kliendi poolt 2007.–2015. aastal tehtud 9,5 miljonit makset, mille koguväärtus oli 200 miljardit eurot. Nad ei suutnud täpsustada, kui suur osa neist ülekannetest võis tegelikult olla seotud rahapesuga.

Rahapesu tõkestamisega seotud tegevustest Eesti riigis on antud ülevaade Finantsinspektsiooni kodulehel.