Eesti välismajandus oli esimeses kvartalis tasakaalus

  • Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2019. aasta esimeses kvartalis 70 miljonit eurot (1,1% SKPst). See tugines teenuste ekspordi-impordi ülejäägile ja kaubavahetuse väiksemale puudujäägile. Kapitalikonto oli samuti 70 miljoni euroga plussis
  • Jooksev- ja kapitalikonto ülejäägist tingitud kapitali netoväljavool1 finantskontolt oli 45 miljonit eurot. See avaldus eelkõige mittefinantsettevõtete antud kaubanduskrediidis, laenude tagasimaksetes muude finantsvahendajate poolt ja pensionifondide investeeringutes välismaistesse väärtpaberitesse
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et kvartali jooksul kasvasid Eesti residentide investeeringud välisriikidesse maksebilansitehingute ning hinna- ja kursimuutuste tulemusena 567 miljoni võrra rohkem kui välisinvesteeringud Eestisse
  • Eesti residentide võlanõuded suurenesid aastaga 281 miljoni euro võrra rohkem kui võlakohustused. Välismaa netovõlg Eesti residentidele kasvas 19%ni SKPst ja oli kvartali lõpus 4,9 miljardit eurot

2019. aasta esimeses kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 70 miljonit eurot, samal tasemel kui 2018. aasta esimeses kvartalis. Teenuste konto ülejääk oli 327 miljonit eurot ehk 6% väiksem kui samal ajal aasta tagasi; ülejääk kahanes eelkõige seetõttu, et vähenes töötlemisteenuste ja raudteetranspordi kaubaveo eksport. Kaupade konto puudujääk kahanes aastaga 60% ja oli 70 miljonit eurot. Kaubavahetuse puudujääk vähenes eeskätt puidu ja puittoodete, masinate ja mehaaniliste seadmete ning mööblitoodete suurema väljaveo tõttu. Investeerimistulude netoväljavool kasvas aastaga 14%. Kapitalikonto ülejäägiks kujunes 70 miljonit eurot ehk 43 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi. Ülejääk kasvas saastekvootide ja kaubamärkide müügi tõttu.

Netolaenuandmine ja netolaenuvõtmine ehk jooksev- ja kapitalikonto summa kokku oli 2019. aasta esimeses kvartalis 140 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Maksebilansi finantskonto järgi olid Eesti investeeringud välismaale 45 miljonit eurot suuremad kui välisriikide investeeringud Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid mittefinantsettevõtete antud kaubanduskrediit, laenude tagasimaksed muude finantsvahendajate poolt ning pensionifondide investeeringud välismaistesse võlaväärtpaberitesse. Eesti Panga reservvarad kasvasid kvartaliga 178 miljonit eurot. Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 172 miljoni euroga. Kui 2018. aasta neljandas kvartalis andsid tooni ettevõtete grupisisesed laenud, siis 2019. aasta esimeses kvartalis investeeriti Eesti mittefinantsettevõtete aktsiakapitali ja kinnisvarasse. Struktuurimuudatuste tulemusena suurenesid krediidiasutuste otseinvesteeringunõuded ja -kohustused rohkem kui miljardi euro võrra. Muudatustega viidi varem Rootsi emaettevõttele kuulunud Läti ja Leedu üksused Eesti üksuse alla.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused 2019. aasta esimese kvartali lõpus välisnõudeid 6,7 miljardi euroga (25% SKPst). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 567 miljoni euro võrra tasakaalu suunas, seda peamiselt välismaistesse väärtpaberitesse tehtud investeeringute ja nende hinnakasvu toimel.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 4,9 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (19% SKPst). Kvartali jooksul suurenesid nii võlanõuded kui ka võlakohustused.

Üksikasjalikumat infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt välissektori statistikast.

 
 

1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

2019. aasta teise kvartali esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 10. septembril 2019 kell 8. Ühtlasi avaldab Eesti Pank revideeritud aegread alates 2003. aasta esimesest kvartalist. Rahvamajanduse arvepidamise kontode ja maksebilansi aegridade suuremaid ümberarvestusi tehakse Euroopa Komisjoni soovitusliku korrigeerimispoliitika (benchmark revision) järgi iga viie kuni kümne aasta tagant.


Taustinfo

Eesti Pank avaldab koos maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistikaga eraldi statistikateate ja majanduspoliitilise kommentaari.

Maksebilansi statistikateates kirjeldatakse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:

Andres Lauba
statistikaosakond
668 0725
Andres.Lauba [at] eestipank.ee