Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu kiitis 3. mail heaks 2013. aasta raporti Eesti majandusolukorra ja väljavaadete kohta, milles tunnustas Eesti senist terviklikku majanduspoliitikat ja rõhutas keskpika eelarveraamistiku loomise vajadust.

IMFi hinnangul on Eesti majandus kindlalt taastumas ja inflatsioon aeglustunud, kuid majanduspoliitika peab jätkuvalt keskenduma eelarve- ja finantsstabiilsuse toetamisele ning konkurentsivõime tõstmisele. Selleks tuleb soodustada majanduse ja tööhõive kasvu, jätkata kindlameelselt konservatiivse eelarvepoliitikaga ning tõhustada finantssektoris piiriülest koostööd. Eelarvepoliitika usaldusväärsuse suurendamiseks soovitab IMF Eestil kasutusele võtta lihtne ja läbipaistev keskmise aja eelarveraamistik.  

„IMF nimetab õigustatult Eesti peamise väljakutsena jätkusuutlikku majanduskasvu ja finantsstabiilsuse kindlustamist. Selle nimel ka tegutseme,” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. „Nõustume IMFiga, et kuigi senine majanduspoliitika ning euro kasutuselevõtt on aidanud tasakaalustamatust ja haavatavust vähendada, tuleb Eestil jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga ning toetada finantssektori tugevnemist ka edaspidi. Keskpika eelarveraamistiku rakendamine aitab vähendada ka ebakindlust ja tugevdada eelarvedistsipliini.“

IMFi hinnangul on Eesti finantssektor muutunud järjest tugevamaks ning väliskeskkonnast tulenevaid riske leevendavad pankade paranevad bilansid ja asjaolu, et pangad on hästi kapitaliseeritud ja neil on piisavalt likviidsuspuhvreid. Finantsstabiilsuse tugevdamiseks on aga oluline tõhustada koostööd Eestis tegutsevate pankade päritoluriigi järelevalveasutuste, keskpankade ja valitsustega.  

„Jagame IMFi arvamust, et jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks tuleb tõsta välist konkurentsivõimet. Põhiteguriks on siin teadmispõhised tegevused. Majanduse pikemaajalist arengut silmas pidades on üha tähtsam piisava kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Kuna rahvastiku vananemine ja tööjõu hulga vähenemine on protsessid, mida ei saa kergesti tagasi pöörata, tuleb senisest veelgi enam keskenduda majanduskeskkonna arendamisele, mis soosib kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade teket. See hõlmab nii elukestva õppe soodustamist, haridussüsteemi tõhusamat koostööd tööandjatega kui ka tööjõu mobiilsust soodustavaid poliitikameetmeid,“ kommenteeris Hansson.

Direktorite nõukogus heaks kiidetud aruanne põhineb käesoleva aasta märtsis Eestis toimunud nn artikkel IV konsultatsioone käsitleval põhjalikul arutelul IMFi esindajatega, kes kohtusid pea kahe nädala vältel Eesti avaliku ja erasektori esindajatega.

Valuutafondi avaldusega saab tutvuda IMFi veebilehel ja Eesti Panga veebilehel.

IMFi direktorite nõukogu ehk juhatus on IMFi alaline täidesaatev organ, kes vastutab fondi juhtimise eest. Juhatus arutab liikmesriikide majandusarengut ja IMFi poliitilisi soovitusi (artikkel IV raportid) ning kiidab heaks riiklikud laenuprogrammid. Juhatusse kuulub 24 direktorit.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]