Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2019. aasta juunis 41 miljoni euroga plussis. Tänavu juunis oli tööpäevi kahe võrra vähem kui aasta tagasi ning see mõjutas nii ekspordi kui ka impordi käivet. Kaupade ja teenuste konto ülejääk jäi aga samale tasemele kui aasta tagasi ja oli kokku 113 miljonit eurot. Kaubavahetuses kasvasid nii eksport kui ka import 1% ning kaupade konto negatiivne saldo vähenes 4 miljoni euro võrra, 74 miljoni euroni. Ka teenuste eksport ja import muutusid aastataguse ajaga võrreldes väga vähe. Teenuste konto positiivne saldo oli 187 miljonit eurot ehk 5 miljonit eurot väiksem kui aasta tagasi. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 20 miljoni euro võrra ja oli juunis 72 miljonit eurot. Jooksev- ja kapitalikonto olid kokku 80 miljoni euro suuruses ülejäägis.

Mitu suurt võlakirjaemissiooni kasvatasid juunis Eesti võlaväärtpaberikohustusi muu maailma ees.

¹ Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2019. aasta teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 10. septembril 2019.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Eesti Panga statistikaosakond
668 0906