2015. aasta kolmandas kvartalis külastas Eestit rekordarv välisturiste, kes väisasid Eestit üle 2,1 miljoni korra, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4% rohkem. Aasia riikidest tulnute külastuste arv kasvas kolmandiku võrra ning moodustas külastuste üldarvust ligi 6%, mis on seni registreeritust suurim protsent. Soomest saabunud külastajate reiside arv on aastataguse perioodiga võrreldes pisut vähenenud ning moodustas külastuste üldarvust kolmandiku, mis on viimaste aastate madalaim tase. Samuti kahaneb jätkuvalt Venemaa elanike reiside arv Eestisse – kolmandas kvartalis oli neid reise 14% vähem kui aastatagusel perioodil. Seevastu Saksamaalt, Hispaaniast, Lätist ja Ameerika Ühendriikidest tulnud turistide arv suurenes.

Eestit väisanud mitmepäevareisijad moodustasid külastajate üldarvust 43% ja nende keskmine külastusaeg oli viis päeva. Hinnanguliselt kulutasid mitmepäevareisijad Eestis kokku 250 miljonit eurot ja ühepäevakülastajad 150 miljonit eurot.

Samal perioodil külastasid Eesti elanikud välisriike 1,1 miljonil korral ehk 1% rohkem kui aasta tagasi¹. Kolmveerand reisidest tehti Euroopa Liitu. Eestimaalased reisisid rohkem sellistesse puhkepaikadesse nagu Kreeka, Türgi, Itaalia ja Horvaatia. Reisid Portugali, Ungarisse ja Soome aga vähenesid vastavalt 38%, 25% ja 11%.  Mitmepäevareiside arv suurenes 3% ning nende  keskmine kestus jäi samaks (4,6 päeva). Ühepäevakülastused moodustasid külastuste üldarvust 27% ning nende arv vähenes aastataguse perioodiga võrreldes 2%. Eesti elanikud kulutasid välismaal hinnanguliselt kokku 185 miljonit eurot.

¹ Välisriikide külastuste arv ei lange kokku reiside arvuga. Kuna ühel välisreisil võidakse külastada mitut riiki, on välisreiside arv väiksem.

Reisijate liikumine avaldab märkimisväärset mõju reisiteenuste ekspordile ja impordile Eesti maksebilansis, mis avaldatakse 9. detsembril.

Lisateave:
Tarass Snitsarenko
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906
E-post: [email protected]